„Euroopa päeval on kohane mõtiskleda euroopalikest väärtustest ja sellest, mis neid ohustab. Ukraina, kes oli suunanud pilgu läände, sai ida poolt noa selga ning on sõjas Venemaaga nende väärtuste pärast, mida meie oleme pikka aega iseenesest mõistetavaks pidanud. Kutsun kõiki kinno Ukraina filmitegijate kunsti nautima ning annetama muidu piletile mineva raha neile, kes seda hetkel kõige rohkem vajavad,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.

Enne filmi toimub arutelu vaba meedia ja vene propaganda teemadel. Räägivad meediaekspert Andres Jõesaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ja kultuuriminister Tiit Terik.

Ajakava:
17:00 Tervitusamps Ukraina köögist
17:30 Arutelu vaba meedia ja vene propaganda teemadel, külas meediaekspert Andres Jõesaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ja kultuuriminister Tiit Terik
18:00 Mängufilmi "Donbass" linastus (Sergei Loznitsa, 2018)

Palun anna teada oma tulekust hiljemalt pühapäevaks, 8.maiks - RSVP saad teha siin!

"Au Ukraina filmitegijatele" on hea võimalus tutvuda Ukraina filmikunstiga. Filmiprogramm on kõigile tausta, muidu piletile mineva raha kutsume annetama Ukraina heaks lehel poff.ee/au-ukrainale/.

Programmi korraldavad Kino Artis, Pimedate Ööde Filmifestival, Loov Euroopa Eesti Infopunkt, ETV, Kino Sõprus.

Programmist "Au Ukraina Filmitegijatele":

Kinos Artis
E, 09.05 KELL 17:30 - "Donbass", (Sergei Loznitsa, 2018)
K, 11.05 KELL 17:25 - "Ninasarvik" (Oleh Sentsov, 2021)
N, 12.05 KELL 20:15 - "Unustatud esivanemate varjud" (Sergei Paradžanov, 1965)
Uuri lisaks siit: https://www.kino.ee/Events/ukrainafilm

PÖFFi veebikinos
https://poff.elisastage.ee/. Programm täieneb peagi!

Kinos Sõprus
T, 10.05 - Mariupolis, (Mantas Kvedaravicius, 2016)
Vaata lisaks siit: https://kinosoprus.ee/et/film/mariupolis

ETV
L, 21.05 "Turteltuvide pesa", (Taras Tkachenko 2016)
L, 28.05 "Tšerkassõ - viimase laeva vastuhakk", (Tymur Yashchenko, 2019)
L, 04.06 "Metsikud väljad", (Jaroslav Lodõgin, 2018)

Lisainfo
Hannus Luure
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik
526 1431
hannus.luure@kul.ee

Maailma ühele vanimale ja mainekamale lühifilmifestivalile valiti tänavu Piibe Kolka film “Tütarrakk” (Cellula Filia). Oscarile kvalifitseeruv festival toimub alates aastast 1954 ning sinna kandideerib igal aastal üle 7000 filmi. Kuna pärast kahte aastat toimub festival jälle kinosaalis, ollakse sel aastal eriti keskendunud filmidele, mis laiendavad linastuse mõistet ning küsivad, kuidas võib kinokogemus olla rohkemat kui digitaalne projektsioon.  

Linastus toimub 7. mail Gloria kinos laiendfilmi programmi Conditional Cinema raames, kus Piibe Kolka astub filmiga etenduslikku dialoogi. Režissööri sõnul on tegemist isikliku ja kehalise filmiga, mille tegevus ei lõppe kaadri servadega ning mille puhul oli tähtis füüsilise kohaloluga mängida. Linastusele järgneb vestlusring kunstnikega.

Film loob läbi PXL2000 mängukaamera kaadrite ajas rändavat suhtlust autori ja tema vaarema vahel. Tulemuseks on põlvkondadevaheline ulmeline mäng, milles segunevad isiklikud lood, päritud kahtlused ja seiklusalgete otsingud.

“Tütarrakk” on osa nelja kunstnikufilmi ühendavast projektist “Ajakvartett”, mille tootja on produktsioonifirma ChronoLens ja mis on mõeldud nii kino- kui näitusekonteksti. 

“Tütarrakk” režissöör ja stsenarist on Piibe Kolka, operaator Alis Mäesalu, liikumisdramaturg Joanna Kalm, monteerijad Piibe Kolka ja Hõbe Ilus, helikujundaja Dmitry Natalevich,  peaprodutsent Len Murusalu. 

International Short Film Festival Oberhausen toimub 30.04 - 09.05.2022. Festivali kodulehekülg: https://www.kurzfilmtage.de 

Filmi valmimist on rahastanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. 

Lisainfo:
Len Murusalu
len@chronolens.com
+372 5197 9287

Piibe Kolka
piibe.kolka@gmail.com 
+372 5609 3034

 

Dokumentaallugude sari “Eesti lood” ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste tegemisi meil ja mujal. “Eesti lood” on erinäoline ajastu kroonika ja käesoleva konkursiga otsitakse lugusid sarja 21. hooajaks, mis vaatajate ette jõuab 2024. aasta alguses.

Konkursile on oodatud filmiprojektid, mis on selge narratiivi, eristuvate karakterite ja tugeva režiikontseptsiooniga. Esitatud projektide seast valitakse välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada kolme kuu vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid, mille tootmine algab 2022. aasta lõpus. Filmide planeeritud pikkuseks on 28 minutit.

Ideekonkursil osalemiseks peab esitama kavandi, mis võtab ühel A4-lehel kokku režissööri idee, peategelas(t)e tutvustuse ning teemavaliku põhjenduse. Konkursile esitatud dokumentides peavad olema lisatud režissööri ja produtsendi nimed ning filmi tootjafirma. Konkursitöid oodatakse e-posti aadressile eestilood@err.ee hiljemalt 29. maiks 2022.

"Eesti lood" esimesed filmid valmisid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

"Eesti lood" varasemaid filme näeb ERR-i veebikanalis Jupiter.err.ee: https://jupiter.err.ee/1038302/eesti-lood

Epitaaf on eksperimentaalne lühifilm, kus femitsiidi mõrva loo jutustamiseks kasutatakse eranditult ainult liikumatuid pilte. Piltidega katsetamise idee tuli hiljutisest kunstilisest koostööst Silvia Lorenzi ja operaator Peter Kollanyi vahel. Epitaaf on ka esimene film, mis on täielikult üles võetud Lomography filmilindile.

„Epitaaf“ režissöör ja stsenarist on Silvia Lorenzi, operaator ja stsenarist Peter Kollanyi, montaažirežissöör Jette Keedus, kunstnik Freda Purik, helirežissöör Markus Andreas, helilooja Alessandro Malcangi, produtsent Olari Oja (Parrot and Stick). Filmi peaosades on Elena Stefanuto ja Rene Reinumägi.

Busan International Short Film Festival toimub 27.04 - 02.05. Festivali kodulehekülg: http://www.bisff.org/eng/

Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Olari Oja
olari@parrotandstick.com
+372 5866 5583

Silvia Lorenzi
„Epitaaf” režissöör
+372 5884 5015

Toetati 5 filmi tootmist ja 4 filmi arendust. Kui numbrite taga arve näha, tuleb nentida, et elukalliduse pidevast suurenemisest hoolimata riiklikud filmitoetuste summad samas tempos ei kasva. Mullusega võrreldes on toimunud hoopis kahanemine. See seab nii stuudiod kui tegijad tõsiste valikute ette ning mõjutab ka EFI rahastusotsuseid. Õnneks leidub meil loojaid, kes kõigest hoolimata jätkavad Eesti rahvusliku animatsiooni traditsioone, kogu tema mitmekülgsuses.

Seegi kord oli taotluste hulgas nii joonis- kui nukufilmi, nii käsitööd kui arvutiloomingut, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud filme. Nagu eesti animakultuurile omane, ühendas enamikku neist inimeseks olemise ja elus oma koha mõtestamise temaatika.

Suurimad toetussummad läksid kahele tehniliselt kõige nõudlikumale filmile, kus lisaks mitmekihilisele sisule jõuab ekraanile ka erinevate tehnikate segunemisest sündiv põnev visuaalia. Need on “Väike Teine” (Nukufilm) ja “Schrödinger” (Rebel Frame), vastavalt 160 000 ja 165 000 eurot. 12-minutilise “Väikse Teise” lavastaja on Andres Tenusaar ja filmi kangelasteks müstilised kaksikud, kelle puhul on selge, et pärast nende ilmaletulekut pole miski enam endine. 18-minutilise “Schrödingeri” lavastaja on Sergei Kibus, kelle eelmine film “Teofrastus” osutus väga populaarseks. Taas seikleb inimeste maailmas üks kass, kuid sisu on seekord kraadi võrra keerulisem. Mõlemad filmid valmivad 2024. aasta alguseks.

40 000 euroga toetati teistki “kassifilmi”, nimelt 10-minutilist “Miisufy’d”, millel lavastaja on Liisi Grünberg ja tootja AAA Creative. Nimikangelane on digi-kiisu, kes mobiili-äpis elades on loodud rahuldama üksikute inimeste hoolitsusinstinkte. Kuni ühel päeval juhtub see, mis juhtuma ei peaks. Popkultuurilise pildikeele ja kaasaegse problemaatikaga filmile või ennustada edukat festivalitulevikku. Film valmib järgmise aasta suvel.

A Film Eestil on jätkuvalt käsil tervikliku lühifilmiseansi tootmine, kus eri autorite eriilmelisi filme seob ühine algmaterjal – Andrus Kivirähki lastelood. Seekordses voorus sai 75 000 eurose tootmistoetuse selle kasseti viimane lugu, Heiki Ernitsa lavastatav “Frikadellid ja pelmeenid”. Joonistaja-käega Ernits on seekord avastamas ka enese jaoks uut ja põnevat maailma – 3D-arvutianimatsiooni. A Filmi kogupereseanss peaks prognooside kohaselt kinodesse jõudma juba tuleva aasta alguses.

Kristjan Holmi “Homo Scalpens” on 3-minutiline etüüd, kus poeetilise hübriidi moodustavad sügelemine, sõrmed, muusika ja häbi. Filmi toodab Karabana, EFI toetab 18 500 euroga. Film saab valmis aasta lõpuks.

Tasub märkida, et kõiki toetust saanud filme iseloomustas põhjalik eeltöö ja professionaalne ettevalmistus nii stsenaariumi kui kujunduse osas.

Lisaks tootmistoetustele eraldas seekordne ekspertkomisjon ka 58 000 euro eest arendustoetused neljale projektile, mida hakatakse arendama Eesti Joonisfilmis, Nukufilmis, BOP Animationis ja Rao Heidmetsa Filmistuudios. Võib prognoosida, et tootmisvooru jõuab enamus neist juba tänavu sügisel.

EFI tänavune animafilmide arendus- ja tootmisrahastus on kokku 1 065 000 eurot.

Lisateave:
Peep Pedmanson
EFI animafilmide ekspert
peep@filmi.ee

“Mia ja Liki” on suviselt kerge lugu kahest õest, kelle peade kohale sõuavad vanemate lahkumineku tõttu tumedad pilved. Peeter Sauter on Sirbis kirjutanud filmi kohta nii: “Kirjanduses öeldakse vahel, et tuleb kirjutada teemal, mida tunned ja tead. Katrin Tegova ongi kirjutanud lihtsa, ometi valusa filmikese teemal, mida tajub ja mille on läbi elanud. Ehk on see üks põhjusi, miks on tal õnnestunud jääda lihtsaks ja vältida suuri sõnu või kistud kujundeid.”

„Mia ja Liki“ režissöör ja stsenarist on Katrin Tegova („Minu näoga onu“, „Kirsitubakas“), operaator Mart Raun, montaažirežissöör Emeri Abel, kunstnik Katrin Sipelgas, helilooja Janek Murd, helirežissöör Gert Mäll, produtsent Maario Masing (Tandem Film). Filmi peaosades on Miriam Mia Maimik ja Liisa-Lotta Vahemets. 

Film esilinastus möödunud sügisel festivali PÖFF Shorts rahvuslikus võistlusprogrammis. Eestis saab filmi uuesti näha juba maikuus kinos Artis. 

Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Filmifond.

Young Film Fest toimub 21.-24. aprillini. Festivali kodulehekülg asub siin.

Treilerit näeb siit.
Kaadrid filmist on siin.

 Lisainfo:
Aurelia Aasa 
„Mia ja Liki“ levi ja turundus
+372 556 81 287
www.aaacreative.ee

Katrin Tegova
„Mia ja Liki“ režissöör
+372 565 02 721

“Sierra” keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Turbulentse ja kirka arvutianimatsiooni kõrval on filmi põimitud 16mm üles võetud kaadrid ralliteemalisest nukufilmist, mille animeeris 80ndatel autori isa Heikki Joon. “Mul on siiralt hea meel, et isiklik lugu on leidnud tunnustust nii publiku kui žüriide seas, tekitades paljudes äratundmist,” kommenteeris filmi režissöör Sander Joon.

Käesoleva aasta alguses esilinastunud animafilm on praeguseks jõudnud enam kui kümnele festivalile, pälvides viis auhinda. Teiste seas on “Sierral” selja taga Clermont-Ferrand, Aspen Shortfest, Go Short, Regard, GLAS, Glasgow ja Dresden. Järgneva paari nädala jooksul ootavad “Sierrat” ees San Francisco rahvusvaheline filmifestival, goEast ja IndieLisboa. Eestisse jõuab film saabuval suvel.

Tänavu 26. korda toimunud 2ANNAS saab lõppakordi täna, 14. aprillil. 

“Sierra” režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Filmi taustakujundused on loonud Hleb Kuftseryn. 

Filmi arendust ja tootmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Filmi Instituut. 

2ANNAS rahvusvahelise lühifilmifestivali kodulehekülg asub siin.

Kaadrid filmist leiad siit.
Treilerit vaata siit.
Filmi plakat asub siin.

Lisainfo:
Aurelia Aasa
+372 556 81 287
www.aaacreative.ee

7. aprillil kell 10 algaval kahepäevasel konverentsil kõnelevad ja jagavad parimat praktikat nii rahvusvahelised kui ka kodumaised haridusinnovaatorid. Eesmärk on inspireerida õppeprotsessi filmikirjaoskuse ja meediapädevuse loovate meetoditega rikastama. Mõlema päeva praktilistes töötubades saavad haridustöötajad nippe ja oskusi, mida igapäevatöös kasutada ja linastub Marje Tõemäe äsja esilinastunud dokumentaalfilm “Sellest saab meie suvi”. 

Konverentsi avavad Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Inspiratsioonikõnelejad-koolitajad tulevad Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist ja Taanist. Konverentsi korraldatakse koostöös Eesti Filmi Instituudiga projekti “Film ja meedia hariduses (FAME3)” raames, mida rahastab Nordplus Horizontal 2020.

Katrin Sigijane, BFM Laste filmikooli ja koolitusjuht: “Digitaalse kultuuri ja eneseväljenduse oluline oskus on soovituga tähelepanu äratada, isikupära ning kriitiline sisu ja allika analüüs. Üha nooremad tarbivad ja postitavad, vahel aru andmata, kuidas avaldatu neile mõnes kontekstis hoopis kahjulikuks võib osutuda. Meie töö eesmärk on jagada inspiratsiooni ja nippe, kuidas filmi ja meediakomponentidega mänguliselt sisemist õpimotivatsiooni tõsta, osavalt pildi ja heliga lugusid jutustada ja mõtestatumalt nii sisu kui ekraane tarbida.”

Konverentsil osalemiseks on vajalik registreerumine siin, sh ka pressiesindajatel. Konverentsi inspiratsioonikõned toimuvad 7. ja 8. aprilli hommikul Tallinna Ülikooli ruumis Auditorium Maximum, millele järgnevad töötoad erinevates auditooriumides. Pressiesindajatel palutakse end saabumisel korraldajatele teatavaks teha.

FAME3 on järjekorras kolmas konverents pikaajalises võrgustiku ja õppematerjalide loomise koostööprojektis, mille eesmärgiks on filmikirjaoskuse ja meediapädevuse teadmiste suurendamine ühiskonnas ning hariduslike õppevahendite ja -materjalide jagamise õpetajatele ja haridustöötajatele. Varasemad FAME konverentsid on toimunud 180 osalejaga 2019. aastal Eestis BFMis, 2021. aastal Lätis ja nüüd 150 osalejaga taas TLÜs, BFMis.

Lisainfo:
Katrin Sigijane
Koolitusjuht
Tallinna Ülikool, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
+372 509 6692
katrin.sigijane@tlu.ee

Koostaja:
Erik Mikkus
erik.mikkus@tlu.ee

Katrin Sigijane
BFM, uued oskused ja elamused https://www.tlu.ee/bfm/bfm-koolitused

Kõiki kolme filmi ühendab vabaduse teema, ehkki veidi erineval moel. Filmipäevade avafilm „Quo vadis, Aida?“, Bosnia Hertsegoviina ja mitme teise riigi koostöös valminud mängufilm põhineb tõsielusündmustel ning toob vaatajani loo Aidast, inglise keele õpetajast ja tõlgist, kes põgeneb koos tuhandete teistega kodulinnast Srebrenicast, kui Serbia sõjavägi seal kontrolli haarab.

Film esilinastus Veneetsia filmifestivalil ning kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile. Euroopa Filmiakadeemia pärjas teose 2021. aasta parimaks Euroopa filmiks, Jasmila Žbanići parimaks režissööriks ning Jasna Đuričići parimaks naisnäitlejaks. Imdb.com filmiportaalis on film kogunud väga kõrged kaheksa tärni kümnest.

2021 parim Euroopa dokumentaalfilm, Taani filmilooja Jonas Poher Rasmusseni võrratu animeeritud dokfilm „Põgenemine“ oli ka tänavune suur Oscari-soosik. Filmi peategelase, 11-aastaselt Talibani vägivalla tõttu Afganistanist perega Euroopasse põgenenud Amini mälestused on kinolinale toodud animatsioonina, et säilitada Amini turvalisus. See on inimlik lugu mitte ainult geograafilisest põgenemisest, vaid ka pääsu otsimisest iseenda ja oma painava mineviku hirmude eest.

Austria-Saksa draama „Suur vabadus“ (rež: Sebastian Meise) viib vaataja sõjajärgsele Saksamaale, kus noormees Hans (Saksa filmitäht Franz Rogowski) leiab end oma homoseksuaalsuse tõttu korduvalt vanglast. Ootamatult kujuneb seal tema lähimaks kaasteeliseks mõrvarist kambrikaaslane, kellega koos unistada vabadusest, milline see ka poleks.

Kõik filmid linastuvad eestikeelsete subtiitritega ja vaatajail on võimalus hääletada oma lemmikute poolt kuni 25. maini.

Euroopa Filmiakadeemia ja Euroopa Parlament annavad Lux filmiauhinda välja alates 2007. aastast, et toetada toetada Euroopa filmilevi ja aidata kaasa avalikule arutelule Euroopa teemadel. 2021. aastast osaleb Euroopa parima filmi valimisel aktiivselt ka kinopublik. 

PROGRAMM:

QUO VADIS, AIDA? 
L 9.04 kell 19.00
T 12.04 kell 17.00 

PÕGENEMINE
P 10.04 kell 19.00
K 13.04 kell 17.00

SUUR VABADUS
E 11.04 kell 19.00
N 14.04 kell 17.00 

*Tasuta piletid saab välja võtta kino kassast.

Filmipäevade treiler: https://www.youtube.com/watch?v=VtbpLlDJ--0
Rohkem infot:
https://www.kino.ee/Events/lux2022
https://luxaward.eu/et

Ra Ragnar Novod / Kino Artis programmijuht / raragnar@kino.ee
Monica Raud / Kino Artis turundusjuht / monica@kino.ee

“Homme saabub paradiis” räägib loo emadest, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest. Filmi näol on tegemist kaasaegse ja rohelist eluviisi pooldava subkultuuri jäädvustamisega, mis toob vaatajani viise, kuidas kastist välja mõeldes ning sissejuurdunud tarbimisahelat murdes on võimalik teha suuremaid samme iseenda ja oma perekonna ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Film esilinastus 2021. aastal dokumentaalfilmide sarjas “Eesti lood”.

“Ma olen olnud ka ise üle kolme aasta toidupäästja. Tegelikult ei peaks mitte keegi prügikastidesse minema söögikõlbulikku toitu päästma, sest selline korralik toit, mida ka filmis näeb, ei tohiks üldse prügikasti jõuda. Põhiprobleem on selles, et me elame külluse paradiisis, kus tarbime vastutustundetult. Ost pole kunagi süütu ja suvaline tegu. 

Isegi kui me ei teadvusta, mõjutame maailma. Kus kohast ja kuidas tuleb toode, mis jõuab poodi? Kas oleme teadlikud, et “parim enne” tooteid võib süüa ka peale kuupäeva kukkumist? Teadlikkuse taga on uudishimu ning teadlikkuse vaenlane on mugavus ja ükskõiksus. Meil pole enam ükskõik, kui mõistame, et meie praeguste tarbimisharjumuste hinna keskkonnale maksavad kinni meie lapsed oma tuleviku arvelt,” kommenteerib filmi teemat ja mõju filmi režissöör Anna Hints.

Peale filmi eetrisseminekut ja teema tõstatamist on Annat kutsutud mitmetesse koolidesse ja lasteaedadesse toiduraiskamisest rääkima ning sündinud on mitmed uued toidupäästjate kogukonnad üle Eesti. Samade kogukondadega koostöös korraldati Arvamusfestivalil toiduraiskamise teemaline debatt ja päästetud toidu kohvik. “Homme saabub paradiis” film valiti kodanikuühiskonna Aasta Innustajaks koos Foodsharing Eestiga. 

Film on linastunud juba ka mitmete teiste tunnustatud filmifestivalide progammis, rahvusvahelisel haridusfilmide festivalil ning Armastuse ja Anarhia festivalil Soomes, MakeDoxil Põhja-Makedoonias, Jihlava rahvusvahelise dokumentaalfilmide festivali filmiturul Tšehhis. Film võitis mullu oktoobris Kuala Lumpuri filmifestivalil parima lühidokumentaalfilmi auhinna. 

Filmi “Homme saabub paradiis” saab näha Netikinos, ERRi platvormil Jupiter, Elisa Elamuses ja Telia videolaenutuses. Praeguseks on filmi Eestis vaadanud juba ligi 172 500 inimest.

Filmi režissöör on Anna Hints, operaator Erik Põllumaa, helikunstnik Ekke Västrik, helilooja Ann Reimann, monteerija Marion Koppel ja produtsentideks Evelin Penttilä ja Johanna Maria Paulson. Filmi on tootnud Stellar Film. Film on valminud "Eesti lood" sarjas.

Hetkel käivad Anna Hintsi uue lühifilmi "Pimeala"/“Weight of Light” võtted India pealinna Delhi prügikorjajate kogukonnas. Film seob dokumentaalse fiktsiooniga ning annab vaatajale võimaluse kogeda filmi peaosatäitja 15-aastase prügikorjajast tüdruku Surya igapäevaelu. 

“Homme saabub paradiis” treiler:
https://vimeo.com/576693231

Kaadrid filmist:
https://drive.google.com/drive/folders/1nKz4XtV17hBzr50phy132VUSm0a9vK2Q

“Homme saabub paradiis” FB leht:
fb.com/HOMME-SAABUB-PARADIIS-100423038683279

Rohkem infot:
Evelin Penttilä
evelin@stellar.ee

Eesmärk

Konkursi eesmärk on mängufilmi kaudu mõtestada ja väärtustada August Rei pärandit ja elutööd. August Rei oli üks Eesti rahvusväeosade loojaid, Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu esimees, Ajutise Valitsuse asepeaminister, Riigikogu esimees, riigivanem, välisminister, Tallinna linnavolikogu juhataja, suursaadik Moskvas ja Eesti eksiilvalitsuse pikaaegne juht, peaminister vabariigi presidendi ülesannetes – nendele tiitlitele on Eesti ajaloos väga vähestel samaväärset vastu panna. Võib öelda, et August Rei oli Eesti riigi looja ja hoidja.

Loodav stsenaarium ei pea katma kõiki loetletud August Rei rolle, vaid otsima kunstilist lahendust, mis näitab August Rei olulisust Eesti ajaloos.

Treatment

Konkursile tuleb esitada mängufilmi laiendatud esildis ehk treatment, mis on filmiloo kronoloogiline, stseen stseeni haaval esitatav narratiivne kokkuvõte loost, mis võib sisaldada minimaalsel määral ka dialoogi. Esildise pikkus on tavaliselt 10 – 15 lehekülge. Esildis on kirja pandud oleviku vormis ning keskendub sellele, mida vaatajal on võimalik ekraanil näha ja kuulda.

Zürii

Esildisi hindab žürii, mille koosseisu kuuluvad Eesti Filmi Instituudi, Riigivanem August Rei Sihtasutuse ja filmivaldkonna esindajad. Žürii liikmete nimekiri avaldatakse hiljemalt 30. augustil 2022. a.

Esildiste hindamise mõõdupuuks on, kas selle alusel on võimalik kirjutada kõrgetasemeline publikut kõnetav mängufilmi stsenaarium. Esildiste hindamine toimub žürii poolt kollegiaalselt. Žürii ei pea põhjendama oma valikut ega andma tagasisidet autoritele. Žürii otsust ei saa vaidlustada.

Konkursil valitakse välja üks võiduesildis. Žürii võib jätta võitja välja kuulutamata, kui selgub, et konkursi tingimustele vastavaid esildisi ei olnud.

Auhind

Žürii valitud võiduesildise autor saab rahalise stipendiumi 4 000 eurot. Stipendium summa tuleb summa tuleb Presidendi Kultuurirahastult ja selle maksab võitjale välja Riigivanem August Rei Sihtasutus.

Esildise alusel mängufilmi stsenaariumi loomiseks sõlmib Riigivanem August Rei Sihtasutus konkursi võitjaga täiendavalt stipendiumilepingu mahuga kuni 10 000 eurot.

Korraldusinfo

Esildised tuleb saata e-kirjaga aadressile konkurss@filmi.ee hiljemalt 4. oktoobril 2022. a. Esildist sisaldav fail peab olema lisatud PDF-failiformaadis. Esildises tuleb ära märkida autori nimi.  

Konkursi tulemustest teavitatakse konkursist osavõtjaid hiljemalt 8. novembril 2022. a.

Kirjutamisel on abiks:

1) August Rei autobiograafia "Mälestusi tormiselt teelt", esmatrükk 1961 Stockholm. Kordustrükk Eesti Päevaehe Eesti Mälu sarjas 2010.a.
2) Monograafia „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat” koostanud ajaloodoktor Jüri Ant, 2012 Tallinn.

3) Jaak Lõhmuse dokumentaalfilm „August Rei”, esmaeeter ETV-s 2006; https://arhiiv.err.ee/vaata/174429

4) Hillar Palametsa „Ajalootund” Raadio 2, aastast 2006; https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-120-aastat-august-rei-sunnist-malestusi

5) Animatsioon "Riigilooja August Rei" 2021: https://jupiter.err.ee/1608469790

Lisainfo:
Piret Tibbo-Hudgins
EFI peaprodutsent
e-post: piret@filmi.ee

Lisaks eelmainitutele ootab “Sierrat” Ameerikas aprilli alguses ees värsketele ning visuaalselt intrigeerivatele filmidele keskenduv animafestival GLAS, kus “Sierra” on üks 32st võistlusprogrammi valitud filmist. “Sierra” võistleb ka Dresdeni lühifilmide festivalil Saksamaal ja Šotimaa juhtival lühifilmide festivalil Glasgows, mis saab hoo sisse juba järgmisel kolmapäeval, 23. märtsil. Glasgow parimad kandideerivad Briti filmiakadeemia auhinnale.

Produtsent Erik Heinsalu sõnul on konkurents festivalidel tihe. “Hoogsa filmina on “Sierra” pigem kerge vaatamine, mis ei pruugi alati haakuda festivalide sotsiaalkriitilise olemusega. Seda õnnelikumaks teeb, et animafilm on juba praeguseks valitud tugeva konkurentsiga väärikatele festivalidele,” ütles ta.

“Sierra” keskmes on poiss, kes muutub rahvaralli ajal rehviks. Musta huumori all peidab end aga eluline, südamlik lugu. “Filmi tootmisfaasi alguses räsis maailma pandeemia. Mõneti tegelebki film oma helge, humoorika tuuma all vaimse tervise probleemidega. Teema lõikab teravalt ka tänases poliitilises olukorras,” kommenteeris filmi loominguline produtsent Aurelia Aasa. 

Must animakomöödia “Sierra” esilinastus käesoleva aasta alguses lühifilmide Cannes’iks tituleeritud festivalil Clermont-Ferrand. Eesti publikuni jõuab film aasta teises pooles.

“Sierra” režissöör, stsenarist ja peakunstnik on Sander Joon. Produtsendid on Aurelia Aasa (AAA Creative) ja Erik Heinsalu (BOP! Animation). Filmi helilooja on Misha Panfilov, helindaja Matis Rei. Animaatorid on Henri Kaido Veermäe, Valya Paneva, Teresa Baroet, Sander Joon. Filmi taustakujundused on loonud Hleb Kuftseryn. 

Filmi arendust ja tootmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Filmi Instituut. 

Kaadrid filmist leiad siit.
Treilerit vaata siit.
Filmi plakat asub siin.

Lisainfo:
Aurelia Aasa
+372 556 81 287
www.aaacreative.ee

Produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen, Marko Lönnqvist, helilooja Timo Steiner. Tootjafirma Einmann Video. Film on valminud koostöös YLE-ga.
Ürituse eesmärk New Yorgi publikut Ukraina sõja osas laiemalt informeerida ja koguda annetusi abivajajate jaoks.

Lisainfo: https://mailchi.mp/d0552e0a5ffd/europe-meets-new-york-in-two-exhibitions-13607360?e=992aaa74ca

Režissööri sõnul on tegemist ühe põlvkonna looga ja nende vaatega elule, Eestile, tulevikule. „Läksin avatud meelega uurima, kuidas Karit, Doris, Fred ja Joonas on aastatega muutunud ja kui sarnaselt nad maailma tajuvad,“ selgitab Tõemäe. „Väga huvitav oli võrrelda tänaste noorte elu selle ajaga, kui olin ise noor. Filmi lugu ongi üles ehitatud nendele võrdlustele.“ Režissöör usub, et oma poeetilise filmikeelega tekitab see vaatajates positiivse emotsiooni.

Dokumentaalfilm „Sellest saab meie suvi“ peategelased Karit, Doris, Joonas ja Fred on tavalised eesti noored. Nad on lõpetamas 12. klassi ja astumas samme iseseisvuse suunas. Võimalusi on palju ja valikute tegemine vahel päris keeruline. Olukord Eestis ja maailmas seab erinevaid väljakutseid, ühiskonnas on palju lõhesid ning koroona ainult võimendab neid. Kõige selle sees tuleb aga jääda nooreks ja hoida olemise rõõmu. Millest nad nüüd mõtlevad ja unistavad? Mis on aastate jooksul muutunud ja milline paistab tulevik?

Samadest noortest 2010. aastal valminud dokumentaal „Aeg on siin“ jälgis Kariti, Dorise, Fredi ja Joonase esimest kooliaastat. Tookord vaatas filmi kinodes üle 5000 ning teleekraani kaudu lausa üle 100 000 inimese. Filmi saab hetkel vaadata Jupiteri portaalis https://jupiter.err.ee/1608517730/aeg-on-siin.

Dokumentaalfilm „Sellest saab meie suvi“ esilinastub Solaris keskuse Apollo kinos 10. märtsil, piletid on müügil siin https://www.apollokino.ee/event/4448/title/sellest_saab_meie_suvi/. Seejärel saab filmi vaadata kinodes üle Eesti: Apollo kinodes, Sõpruse, Artise ja Filmimuuseumi kinos Tallinnas, Elektriteatri kinos Tartus, Haapsalu ja Rapla Kultuurimajas, Paide Muusika- ja Teatrimajas, Thule Kinos Kuressaares, Viljandi Centrumi kinos, Märjamaa kinos „Helk“ ja Võru kinos „Kannel“. Täpsed linastusajad ja piletiinfo on peagi leitav kinode veebilehtedelt.

Filmi „Sellest saab meie suvi“ režissöör on Marje Tõemäe, operaatorid Madis Reimund, Mihkel Soe, Mattias Veermets ja Aivo Rannik, helioperaatorid Ergo Teekivi ja Robi Uppin, monteerija Maria Uppin. Muusika on loonud Mick Pedaja. Filmi tootja on Black Plastic Media Productions.

Filmi treiler https://youtu.be/94NEJxb8_04.
Visuaalid: https://www.dropbox.com/sh/r14ax9luf2o5i94/AADVa6T0E-WG-ej2xW7V7CRza?dl=0

Lisainfo:

Helen Saluveer
helen@balalaika.ee
5200920