Animafest Zagreb toimus esmakordselt 1972. aastal ning on Annecy festivali kõrval üks vanimatest  täielikult animatsioonile pühendatud filmifestivalidest maailmas. Tänavu 31. korda toimunud Animafestistil linastus ligi 350 animafilmi, meelitades tuhandeid vaatajaid ning festivalikülalisi kinodesse ja festivaliga seotud näitustele.

Lisaks põhiprogrammile osales „Toonekurg“ Horvaatia filmide võistlusprogrammis, kuna üks filmi autoritest, Lucija Mrzljak, on pärit Horvaatiast.

„Nii mul kui Lucijal on loomulikult väga hea meel. Animafest Zagreb on tähtis festival ning sealt auhind saada on meie jaoks suur asi. Seekord juhtus, et saime isegi kaks. Eriti hea meel on publiku auhinna üle, sest see kinnitab, et nii mõnelegi läks meie film korda,“ sõnas filmi režissöör Morten Tšinakov.

Film jõuab Eesti publikuni käesoleva aasta augustis.

„Toonekurg“ räägib loo ühest mehest, keda korraga tabab selgushetk ning ta mõistab, et ta polegi inimene, vaid lind. Filmi keskne teema on naise ja kodanik Toonekure suhted, armastus ning igatsus.

Film valmis stuudios Eesti Joonisfilm ning selle tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot festivali Animafest Zagreb kohta: http://www.animafest.hr/en/2021/home

Filmi treiler: https://vimeo.com/439945428

Filmi koduleht: https://www.joonisfilm.ee/filmid/toonekurg

Eesti Joonisfilm Facebookis: https://www.facebook.com/Joonisfilm/

Pressiteatele on lisatud kaks kaadrit joonisfilmist „Toonekurg“ (© 2020 Eesti Joonisfilm)

Pressiteate edastas:

Kalev Tamm
produtsent
Eesti Joonisfilm
Tel: 677 4228
E-mail: info@joonisfilm.ee
www.joonisfilm.ee
https://www.facebook.com/Joonisfilm/

 Filmivõtted tõid mullu suvel Tartusse ja Tartumaale I maailmasõja stseenide võtted. Filmi Eestipoolne tootja Nafta Filmsi kaasprodutsent Esko Rips meenutab põnevat võtteperioodi: „2019. aasta suvel saime Tartumaal kaevikutes üles võtta tõelise sõjadraama kaadreid, mis on ühtlasi ka filmi ühed pöördelisemad hetked. Vägeva kogemuse said paljud Eesti filmivaldkonna inimesed, aga ka kohalikud loomeinimesed. Näiteks filmi helilooja oli Mihkel Zilmer ning meeskonnas oli päris palju kohalikke tegijaid ja ka vabatahtlikke taustanäitlejaid. See koostööprojekt paneb Eesti ja just Tartu rahvusvahelise filmitööstuse kaardile,“ usub Rips.

Filmi Eesti esilinastus toimus 2020 PÖFFi põhivõistlusprogrammis ning üks peaosalistest, Ulrich Thomsen, pärjati PÖFF parima meesnäitleja auhinnaga.

Filmi „Erna on sõjas“ tegevus toimub 1918. aasta Jüütimaal, Saksamaa ja Taani piirialadel, kus esimese maailmasõja lahinguteks värvatakse Saksa sõjaväkke ka Taani talumehi. Filmis kehastab Trine Dyrholm erakordset naist Ernat, kelle lihtsameelne noor poeg Kalle värvatakse samuti armeesse. Raskest sünnitusest saati on Erna tõotanud, et ei lase kellelgi Kallele liiga teha, kuid nüüd peab naine andma poja mutrikeseks Saksa sõjamasinasse. Erna taipab, et kui tahab Kallet kaitsta ootamatutest ohtudest kaevikutes, tuleb tal temaga kaasa minna. Erna võtab omale reamehe identiteedi ning suundub poja järel rindele. 

Film „Erna on sõjas“ sündis Taani, Belgia ja Eesti koostööna. Tootjad on Nimbus Films’i peaprodutsendid Birgitte Harald ja Nynne Selin Eidnes. Filmi toetavad nii Taani Filmi Instituut, Eesti Filmi Instituut kui ka Tartu Filmifond. Filmi levitab BestFilm.eu.

Film „Erna on sõjas“ jõuab kinodesse üle Eesti 18. juunist. Paljud kinod teevad sellele ka eellinastusi ja eriseansse! Vaata filmi kohta lähemalt: https://www.bestfilm.eu/erna-ee

Lisainfo:

Triin Rohusaar
Turundus ja levi
BestFilm.eu
T +372 55 60 7654
triin@bestfilm.eu

Esko Rips
Kaasprodutsent
Nafta Films
T +372 525 6323
esko@nafta.ee

Produtsent Marianne Ostrati sõnul on konkurents Sundance Institute’i dokumentaalfilmide fondist toetuse saamiseks väga tihe: „Tegemist on Ameerika ühe olulisima sõltumatut filmitegemist toetava organisatsiooniga. Taotlusi filmitegijatelt üle maailma laekus 1100. Välja valitud 18 projektist vaid kolme puhul on nii filmi režissöör kui produtsendid pärit Euroopast. Nii tiheda sõela läbimine on tohutu tunnustus ja tagasiside, et film, mida me teeme kõnetab, puudutab ja selle valmimist peetakse oluliseks. Väga paljud Sundance Institute’i toetatud dokfilmid esilinastuvad maailma olulisimatel filmifestivalidel ning jõuavad välja Oscari nominatsioonini. Sundance Institute’i toetusega kaasneb ka kuulumine loomingulisse kogukonda ehk niinimetatud Sundance family’sse - rahvusvahelised seminarid ja paneeldiskussioonid, kontaktid teiste filmitegijatega üle maailma, võimalus tagasisideks filmi tööversioonile, uus inspiratsioon ning seda kõike ühendav Sundance’i sõltumatu kino vaimsus - sellel on nii Anna kui minu jaoks väga suur väärtus,” lisas Marianne Ostrat. 

Savvusanna sõsarad“ on Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm, mille keskmes on suitsusaun ja naised ning nende isiklikud pihtimused. Naised pesevad suitsusauna hämaruses maha oma kehadesse kuhjunud häbi. Pihtides teineteisele kõige intiimsemaid ja häbiväärseid lugusid, moodustub suitsusauna sõsarkond, kes üksteist toetab läbi nutu ja naeru. „Suitsusaun on mulle nii oluline olemise osa, ja see on olnud meie esiemade füüsilise ja vaimse puhastumise paik, kus põlvkondade vahel tarkusi ja tundmusi on jagatud. Suitsusaunas on sünnitatud ja surnuid pestud, ravitsetud. Loodan selle filmiga avaldada midagi sellist, mida kunagi varem sellisel viisil ei ole dokumenteeritud,“ kirjeldas Anna Hints filmi sisu.  

Kagu-Eesti maagiline ja siiani elus suitsusauna kombestik kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning on seega ka maailmas unikaalne keskkond.  “Mul on tohutult hea meel, et midagi mulle nii kodust ja omast on suutnud kõnetada Sundance Institute’i, kellel on filmidele äärmiselt kõrged kunstilised standardid,” lisas Anna Hints.  

Film valmib Eesti-Prantsuse-Islandi koostöös. Filmi Prantsusmaalt pärit monteerija Qutaiba Barhamji on muuhulgas monteerinud ka filmi "Little Palestine. Diary of A Siege" (rež: Abdallah Al-Khatib), mis linastub juulis Cannes'i filmifestivalil programmis ACID. Qutaiba Barhamji viibib kuni jaanipäevani Tartus, kus töötab koos Anna Hintsiga “Savvusanna sõsarate” montaaži kallal. Filmile loob muusika ansambel Eeter koostöös Islandi helilooja Edvard Egilssoniga.  

„Savvusanna sõsarad“ produtsent on Marianne Ostrat (Alexandra Film, Eesti) ning kaasprodutsendid Juliette Cazanave, Pierre Jestaz (Kepler22 Productions, Prantsusmaa) ja Hlín Jóhannesdóttir (URSUS Parvus, Island). Filmi operaator on Ants Tammik, monteerija Qutaiba Barhamji (Prantsusmaa). Filmi platsiheli on salvestanud Tanel Kadalipp. 

Filmi valmimist toetavad Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond, Centre national du cinéma et de l’image animée ning Sundance Institute. Projekti arendati Ice & Fire Docs dokfilmide arendusprogrammis.

 “Savvusanna sõsarad” jõuab kinodesse 2022. aasta kevadel.  

Filmi Facebooki leht: https://www.facebook.com/SmokeSaunaSisterhood

Filmi Instagrami leht: https://www.instagram.com/smokesaunasisterhoodfilm/

Lisainfo:

Marianne Ostrat

Produtsent, Alexandra Film

marianne@alexandrafilm.ee

+372 523 3577

Aleksandr Sokurovil täitub tänavu 14. juunil 70 eluaastat. Selleks puhuks on režissöör koostöös MTÜ-ga Otaku Artise publiku jaoks valinud oma loomingu seast välja neli filmi ning teinud iga filmi ette videosissejuhatuse. Kaht filmi on võimalik vaatama tulla tasuta!

Sokurovi esimene film valmis 1978. aastal, misjärel kujunes talle Andrei Tarkovski mantlipärija maine. Tema loomingusse mahub kokku üle kahekümne dokumentaalfilmi ja 16 täispikka mängufilmi. Teiste seas meistriteosed "Ema ja poeg" (1997), "Vene laegas" (2002), "Isa ja poeg" (2003), "Aleksandra" (2007) ning Veneetsia filmifestivalil parima filmi Kuldlõvi võitnud “Faust” (2011).

Artises tuleb näitamisele režissööri seni viimane film, Veneetsia filmifestivalil mitu eriauhinda võitnud “Frankofoonia” (2015), mille keskmes on Louvre’i kollektsiooni säilitamine natside okupatsiooni ajal. Samuti tulevad ekraanile dokumentaalfilm geniaalsest heliloojast Dmitri Šoštakovitšist („Dmitri Šoštakovitš. Sonaat vioolale”), Gustave Flaubert’i romaani „Madame Bovary” ainetel valminud „Hoia ja halasta” ja Andrei Tarkovski 50. juubeliks valminud dokumentaalfilm „Moskva eleegia”. 

Ennast on juubilar iseloomustanud nii: „Ma olen enda osas tõepoolest kahtlustest tulvil. Ma pean ennast lihtsalt käsitööliseks, inimeseks, kes üritab midagi teha oma võimete ja ameti piire kombates. Ja see ei õnnestu mul sugugi alati.“

KAVA:

E, 14.06 kell 19.00 "Frankofoonia" (2015) 
T, 15.06 kell 19.00 "Dmitri Šoštakovitš. Sonaat vioolale" (1981) - TASUTA SEANSS
K, 16.06 kell 20.15 "Hoia ja halasta" linastub 35 mm filmilindilt!
N, 17.06 kell 19.30 "Moskva eleegia" (1987) - TASUTA SEANSS
R, 18.06 kell 17.00 "Frankofoonia" (2015)

LÄHEMALT FILMIDEST

Rohkem infot:

Ra Ragnar Novod / Kino Artis programmijuht / raragnar@kino.ee / 663 1376

Tegu on rahvusvahelise pitching foorumiga, mis on mõeldud täispikkadele Läänemere ja Ida-Euroopa regiooni loovdokumentaalfilmidele. Välja valitakse 18 projekti, mis osalevad ettevalmistavas koolituses, saavad oma filmi esitleda rahvusvahelisele ekspertide ringile ning kokku leppida individuaalkohtumisi. Tegu on regiooni olulisima pitching foorumiga, mille ajalugu ulatub 1997. aastasse.

Täpsem info:

https://dokforums.gov.lv/indu.../submission_guidelines-2021/

“Rahvusvaheline konkurents on filmitööstuses karm ning filmimaastik läbimas kiireid muutusi. Sestap tahab DocPoint pakkuda otse rahvusvahelistele dokfilmitegijatele ja ostjatele kureeritud programmi kõrge kvaliteediga Soome ja Eesti dokfilmi projektidest,” selgitab Kati Juurus, DocPoint Helsinki dokumentaalfilmide festivali kunstiline juht.

Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmi eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul on tegu väga positiivse arenguga. “Juba teist korda toimub Eesti-Soome dokumentaalfilmide koolitus Ice and Fire Docs, mis on suunatud eelkõige varajases faasis olevate projektidele. Nüüd aga on sellele loogiline jätk ja väljund, kus valminud filme saab ka kõrgetasemelisel festivalil esitleda. Tegu on täpselt fokusseeritud projektide esitlusega, millest on kindlasti võita mõlemal pool Soome lahte,” lisas Kruusvall.

DocPoint FINEST Market on mõeldud nii äsja valminud filmidele kui ka works-in-progress projektidele.

Täpsemad juhised, kuidas võtta osa nii festivalist kui ka DocPoint FINEST Marketist saavad avalikuks 10. augustil 2021 kodulehel https://docpointfestival.fi

DocPoint - Helsingi dokumentaalfilmide festival toob taas maailma dokfilmiparemiku kinodesse 31.1.-6.2.2022. Säilib ka veebikino versioon.

Lisainfo

https://docpointfestival.fi/

Kunstiline juht

Kati Juurus

kati.juurus@docpoint.fi 050 455 84 42 

Produtsent

Emilia Saarela

emilia.saarela@docpoint.fi

050 455 84 46

Market koordinaator

Pieter-Jan Van Damme

pieterjan@docpoint.fi

Konkursile on oodatud täispikkade mängufilmide, täispikkade animafilmide ja täispikkade dokumentaalfilmide ideed. Filmiidee peab olema esitatud sünopsise vormis, mis on kuni kolme lehekülje pikkune dokument (kuni 5400 tähemärki koos tühikutega). Sünopsis kirjeldab oleviku vormis loo peamisi sündmusi, sisaldades tutvustust keskse idee ja olulisemate tegelaste kohta. Sünopsises peab olema ära märgitud filmi liik (mängu-, anima- või dokumentaalfilm). Sünopsiseid, mis on pikemad kui kolm lehekülge (st enam kui 5400 tähemärki koos tühikutega) žüriile ei esitata ning neid ei hinnata.

Autor võib esitada konkursile mitu filmiideed. Autor peab olema filmiidee sünopsise autoriõiguste omaja. Filmideede sünopsis ei tohi olla autoriõigusega kaitstava teose tuletatud teos, va juhul kui filmiidee sünopsise on loonud teose autoriõiguste omaja või sünopsis on loodud originaalteose autori nõusolekul.

Filmiideid hindab žürii, mille koosseisu kuuluvad Stsenaristide Gildi, Režissööride Gildi, Dokumentalistide Gildi, Animaliidu, Filmitoojate klastri, Kirjanike Liidu, EFI esindajad. Žürii liikmete nimekiri avaldatakse hiljemalt 1. juulil 2021. a.   

Filmideede hindamise mõõdupuuks on, kas filmiidee alusel on võimalik luua publikut kõnetav kõrgetasemeline Eesti film. Filmiideede hindamine toimub žürii poolt kollegiaalselt. Filmiideid hinnatakse ainult sünopsise alusel, autori varasemat filmialast haridust või kogemust ei võeta arvesse. Žürii ei pea põhjendama oma valikut ega andma tagasisidet autoritele. Žürii otsust ei saa vaidlustada.

Ideekonkursil valitakse välja kuni 20 filmiideed. Žürii võib valida vähem võidutöid, kui selgub, et ideekonkursi tingimustele vastavaid filmiideid on vähem.

Sünopsised tuleb edastada e-kirjaga, filmideed sisaldav fail peab olema lisatud pdf failiformaadis. Failis, mis sisaldab filmiidee sünopsist, ei tohi olla viidet autorinimele ega tema varasematele töödele. See on vajalik selle jaoks, et tagada ideede hindamisel autorite anonüümsus žürii jaoks.

Konkursi võitjatega sõlmitakse litsentsileping, mille alusel saab EFI õiguse teha sünopsised veebis kättesaadavaks filmivaldkonna esindajatele.

Tasu žürii poolt valitud filmiidee eest on 1000 eurot. EFI tasub antud summalt tulumaksu.

Filmiideede sünopsiseid ei avaldata avalikus veebis. EFI teeb võiduideede sünopsised kättesaadavaks produtsentidele, filmitootjatele, režissööridele ja teistele filmivaldkonna esindajatele. Filmiideede sünopsiste kasutamine (sh tasustamine) stsenaariumite ja filmide loomiseks lepitakse autori ja filmitootjate vahel kokku eraldi.

Filmiidee tuleb saate e-kirjaga aadressile konkurss@filmi.ee hiljemalt 17. augustil 2021. a.
Ideekonkursi tulemustest teavitatakse konkursist osavõtjaid hiljemalt 26. oktoobril 2021. a.

„Krati“ tegevus kannab meid suveunne suikunud alevisse, kuhu nutisõltlastest lapsed puhkama saadetakse. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati, mispeale võtab elu maakohas uued tuurid. 

“Uhke kuulda, et Krati seiklused Põhja-Ameerikas algavad festivalil, kus on tuult tiibadesse saanud selliste suurkujude nagu Tim Burtoni ja Taika Waititi filmid,” kommenteeris filmi valikuprotsessi produtsent Tõnu Hiielaid.

“Kratt on justkui mulleti soeng,” kommenteeris filmi olemust lavastaja Rasmus Merivoo. “Eest viisakas ja korrektne, aga kuklas käib pidu – ideaalne kõigile neile, kes naudivad filme, mis on pisut metsikud, veidrad, aga samas vabastavalt meelelahutuslikud. Mul on hea meel, et nii suur festival teisel pool maakera meie väikese alevi seiklusest vaimustub. Fantaasial pole piire, jumal tänatud,” lisas Merivoo.

Rahvusvaheline filmifestival Fantasia, mis keskendub nii Euroopa, Aasia kui ka Ameerika fantaasiaküllaste linateoste näitamisele tähistab sel aastal oma kahekümne viiendat aastapäeva. Varasemalt on Eesti filmidest Fantasia filmifestivalile jõudnud näiteks Miguel Llansó lavastatud mängufilm “Jeesus juhatab sind kiirteele” ja Mikk Mägi ning Oskar Lehemaa animatsioon “Vanamehe film”.

“Kratis” löövad teiste seas kaasa Mari Lill, Ivo Uukkivi, Jan Uuspõld, Paul Purga, Mari-Liis Lill, Jaanus Mehikas, Paul Laasik, Alo Kurvits, ITL Segakoor ning oma esimese filmirolli teevad ka Nora Merivoo, Harri Merivoo, Elise Tekko ja Roland Treima. Filmi lavastajaks ning stsenaristiks on Rasmus Merivoo, operaatoriks Jako Krull, filmikunstnikuks Krete Tarkmees, originaalmuusika kirjutas Tauno Aints ning filmi monteerisid Kristin Kalamees ja Rasmus Merivoo.

Filmi toodab Rain Rannu ja Tõnu Hiielaidi produktsioonifirma Tallifornia. Filmi kaasrahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. 

“Kratt” jõuab Eesti kinoekraanidele juba 30. juulil.

Lisainfo:

Tõnu Hiielaid, produtsent

tinamount@tallifornia.com

+37253366981

Esimestena jõuavad kinodesse tänavused Eesti dokumentaalfilmid. 24. maist jookseb kinodes Marian Võsumetsa “Keha võitlus” ja reedel, 28. mail jõuab kinodesse Ivar Heinmaa dokumentaalfilm “Naised rindejoonel”. Samuti jookseb kinodes eelmisel aasta Veneetsia filmifestivali linastunud mängufilm “Konverents”, mille kaastootja on Eesti tootmisfirma Nafta Films ning muusika autor Sten Sheripov. Järgmisest nädalast saab aga kinodes näha René Vilbre lavastatud komöödiat “Eesti matus”, mille ees jookseb samuti Vilbre lavastatud animafilm “Kaka ja kevad”.

Seega, on aeg seada sammud kinno ja nautida elamusi suurelt ekraanilt, sest kinod on lahti.  Nii ütlevad ka Tanel Toom ja Pääru Oja selleks puhuks valminud videoklipis ja kutsuvad inimesi uusi Eesti filme vaatama. https://youtu.be/IJZH2DVCQyY

Klipi tootis produktsioonifirma Get Shot Films, režissöör Arun Tamm, produtsent Kadi Freja Felt.

Sel kevadel, suvel ja sügisel on kinodesse jõudmas järgmised Eesti filmid:

• “Keha võitlus”, režissöör Marian Võsumets, kinodes alates 24. maist
• “Naised rindejoonel”, režissöör Ivar Heinmaa, kinodes alates 28. maist
• “Eesti matus” ning “Kaka ja kevad”, režissöör  René Vilbre, kinodes alates 4. juunist
• “Öölapsed”, režissöör Priit Pääsuke, kinodes alates 9. juulist
• “Kratt”, režissöör Rasmus Merivoo, kinodes alates 6. augustist
• “Soo”, režissöör Ergo Kuld, kinodes alates 20. augustist
• “Erna on sõjas”, režissöör Henrik Ruben Genz, kuupäev täpsustamisel
• “Vee peal”, režissöör Peeter Simm, kinodes alates 10. septembrist
• “Kupee nr 6”, režissöör Juho Kuosmanen, kuupäev täpsustamisel
• “Sandra saab tööd”, režissöör Kaupo Kruusiauk, kinodes 24. septembrist
• “Pingeväljade aednik”, režissöörid Joosep Matjus, Katri Rannastu, kinodes 30. septembrist
• “Üht kaotust igavesti kandsin”, režissöör Carlos Eduardo Lesmes Lopéz, kinodes 15. oktoobrist
• “Apteeker Melchior”, režissöör Elmo Nüganen, kinodes 15. oktoobrist
• “Talsinki lapsed”, režissöör Moonika Siimets, kinodes 28. oktoobrist
• “Jahihooaeg”, režissöör Ergo Kuld; kinodes 3. detsembrist

  Lisaks on sügisel oodata ka mitmete värskete animafilmide kinoesilinastusi.

  Loomulikult saab kinodes jälle näha ka suure maailma kassahitte ning väärtfilme. Täpsem info leiatav kinode, Eesti Filmi Instituudi ja filmitootjate kodulehtedelt.

Lisainfo:

Eda Koppel

Eesti Filmi Instituut

Turundusjuht

eda@filmi.ee

Eveli Raja

Eesti Filmi Instituut

Statistika ja turundusspetsialist

eveli@filmi.ee

Filmi peategelasteks on naised Oksana, Anna, Tatjana ja Marina, kes  räägivad enda elust sõjatandril ja neist tulistavatest Vene eriüksustest. Heinmaa uus film  jälgib naiste lahinguteekonda mitmel aastaajal ning näitab nende igapäevaseid toimetusi, käitumist stressiseisundis, ka vastupidamist kuulirahe all.

Lisaks naistele sõjas näitab režissöör ka Zaitsevo külas elava pensionäri Aleksandra elu ‘’hallis tsoonis’’ ehk eikellegimaal, kus naine püüab taastada purunenud aknaid, abiks taat Volodimir. Tare on pommitustes kannatada saanud, pikalt elektrita. Sarnaseid maju on Zaitsevos kümneid, paljud vanurid on jäänud ilma kodudest ja kogu maisest varast, mitmed on läinud manalateed. 

Režissöör Ivar Heinmaa: “Sõda on jätnud seal paljude hinge sügavad haavad. Ka Aleksandra tahaks, et pommitused lõpeksid. Tahaks magada oma voodis, valgete linade vahel, mitte keldris pommivarjendis. Vana naine meenutab heldimusega Nõukogude aega, tulevik paistis helge ja kindlustatud. Nüüd on ta nii  poeg Sergei kui ka  pojapoeg Nikita jäänud separatistide käes olevasse Horlivkasse, viimati nägi ta neid kahe aasta eest. Sergei sõnas sõja puhkedes, et mundrit ta selga ei pane ja relva kätte ei võta, sest tal on sõbrad mõlemal pool rindejoont.”

“Naised rindejoonel” otsib vastuseid küsimustele, miks ajendab naisi üldse rindele minema,  millesse nad usuvad ja loodavad? Mis hinnaga nad seal vastu peavad? Mida naised tulevikult ootavad ning kas ja kuidas nende usk ja lootused ajas muutuvad.

Filmi režissöör ja operaator on Ivar Heinmaa, stsenaristid Ivar Heinmaa ja Kati Laukkanen, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen ja  Marko Lönnqvist, monteerija Andres Lepasar, helilooja Timo Steiner.

Filmi on tootnd Einmann Video ja Yleisradio, filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut ja  Eesti Kultuurkapital.

Ivar Heinmaa filmograafiasse kuuluvad varasemast sellised dokfilmid nagu 2005. aastal valminud “Afganistani armid” ning 2012. aasta film “Tšernobõli samuraid”. Heinmaa on teinud koostööd paljude rahvusvaheliste telekanalitega (Šveitsi TV, Channel Four, BBC, CNN, ARTE, Spiegel TV, Rootsi TV, Norra TV, Taani TV, Soome TV3 ja YLE) ning tema dokumentaalfilme on näidatud mitmete mainekate tele- ja filmifestivalide programmides. Heinmaa on viibinud kaameraga 128. riigis, filminud kõiki viimase paarikümne aasta sõdasid, kriise ja katastroofe (Süüria, Bosnia, Iisrael, Palestiina, Iraak, Iraan, Liibanon, Tšetšeenia, Gruusia, Karabahh, Afganistan, Kolumbia, Sierra Leone, Ruanda, Sudaan, Pakistan, Nigeeria, Abhaasia, Tadžikistan).

Film alustab kinolevi 28. maist kinos Artis.

Rohkem infot:

Ivar Heinmaa

Režissöör

5041557

ivarheinmaa@gmail.com

Margit Vremmert

Produtsent

5148738

margitfr@gmail.com

Baltic Shorts Residency on 3-nädalane lühifilmistsenaariumite töötuba suunatud Baltikumi filmitegijatele, kellel on võimalus oma stsenaariumit arendada ja viimistleda Wim Vanackeri käe all, kes on Cannesi filmifestivali lühifilmide programmi üks koostajatest. Peale programmi läbimist esitatakse projektid oktoobrikuus Vilniuses toimuvale Baltic Pitching Forumile.

Baltic Shorts Residency korraldaja on Leedu lühifilmide agentuur Lithuanian Shorts ja töötuba toetavad Leedu kultuurinõukogu, Põhjamaade ja Baltimaade kultuuri liikuvuse programm. Partneriteks Eesti lühifilmide keskus ShortEst, lühifilmide ja animatsiooni festival

PÖFF Shorts, Riia rahvusvaheline filmifestival, Riia rahvusvaheline lühifilmide festival 2ANNAS, Kintai Arts residentuur.

Lisainfo

Rimante Daugelaite

Lithuanian Short Film Agency LITHUANIAN SHORTS

+37067316548

info@filmshorts.lt

www.lithuanianshorts.com

„Viimased“ on põhjamaine vestern, mis leiab aset metsikus Lapimaa tundras. Noor kaevur Rupi loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

„Viimased“ on Eesti-Soome-Hollandi koostöös valminud film, mille peaprodutsent on Katrin Kissa tootjafirmast Homeless Bob Production ning kaasprodutsendid on Mark Lwoff, Misha Jaari (BUFO, Soome) ja  Ellen Havenith (PRPL, Holland). Filmi peaosades mängivad Pääru Oja, Laura Birn, Tommi Korpela. Stsenaristid on Veiko Õunpuu, Heikki Huttu-Hiltunen ja Eero Tammi, operaator Sten-Johan Lill, monteerijad Wouter van Luijn ja Xander Nijsten, helirežissöör on Mark Glynne. „Viimased“ on Õunpuu viies täispikk mängufilm. Tema debüütfilm „Sügisball“ võitis 2007. aastal Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil Orrizonti parima filmi auhinna ning ka järgnevad filmid „Püha Tõnu kiusamine“, „Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest“, „Roukli“ on linastunud mainekatel filmifestivalidel ja võitnud mitmeid auhindu.

Stockfishi filmifestival toimub 20.–30. maini Reykjavikis. Festivali programmi valiti vaid kakskümmend üks rahvusvaheliselt tunnustatud täispikka filmi ning lisaks on kavas lühifilmide programm. Festival valis „Viimased“ avafilmiks kommenteerides, et teose omanäoline loojutustamine ja võrratu pildikeel sobitub oma toonilt Stockfishi festivalivaimuga. „Viimaste“ festivalilinastust toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Saatkond Oslos.

Kõigil Islandis resideeruvatel filmihuvilistel on võimalik filmi vaatama minna 25. mail. Pileteid saab osta siit: https://tix.is/en/event/11237/the-last-ones/.

Lisainfo festivali kodulehel: https://stockfishfestival.is/en/front-page/

Mirjam Mikk

festivalide levi koordinaatori / turundusspetsialisti kt

mirjam@filmi.ee

Thomas Vinterbergi „Järgmine ring“ jutustab nelja kooliõpetaja kummalisest eksperimendist. Nad otsustavad enese peal katsetada, kas kerges alkoholiuimas toimetades on elu elamisväärsem ja tulemused paremad. Esialgu lähebki kõik tõusujoones, ent tasapisi hakkab selguma, et julgetel otsustel võivad olla ka soovimatud tagajärjed.

„Järgmine ring“ valiti 2020. aasta Cannesi filmifestivali programmi ning Euroopa Filmiakadeemia valis selle aasta parimaks linateoseks. Hiljuti lisandus filmile parima võõrkeelse filmi Oscar.

Videolink on virtuaalne keskkond, mis võimaldab vaadata kinolevis olnud filme veebikeskkonnas. Filmivalik koosneb peamiselt festivalidel auhindu võitnud filmidest ja Euroopa väärtflilmide paremikust, nii päris värsketest kui ka vanematest filmidest. Veebikeskkonna sisu eest hoolitsevad Eestis tegutsevad väikelevitajad Estinfilm, A-One Films, BestFilm, Estinfilm ja Must Käsi.

Euroopa päeva filmiseanss toimub Loov Euroopa Balti riikide esinduste, Estinfilmi ja voogedastusplatvormi videolink.ee algatusel ja koostöös.

Filmi trailer: https://www.youtube.com/watch?v=zm5ayvV8w1A

Lisainfo:

Anu Ernits

Loov Euroopa MEDIA Eesti

Eesti Filmi Instituut

+372 522 2200