Mõned aastad tagasi animafilmiga „Suur maalritöö“ palju publiku tähelepanu ja avalikkuse kiitust pälvinud rahvusvaheliselt tegutsev Eesti animastuudio A Film on nüüd Sipsikut suurele ekraanile toomas. Äsja avaldatud muusikavideo annab aimu Sipsikust endast, filmi visuaalsest ja emotsionaalsest olemusest ning loomulikult filmis kõlavast muusikast. Nimelt on Sipsiku filmis kuus laulu, mille muusika autoriteks on Ewert Sundja ja Liina Sumera. Laulu sõnad on kirjutanud Eesti lastekirjanduse grand lady Leelo Tungal.

„Sipsik on paljude tänaste emade-isade lapsepõlvekangelane ja otsus filmis kaasa lüüa sündis hetkega. Erinevalt stsenaariumist ja filmi visuaalsest poolest sai muusikat hakata kirjutama nullist, mis tähendas, et tunne oli umbes selline nagu põhikoolis vabal teemal kirjandit kirjutades,“ kirjeldab helilooja protsessi algust. „Aga Leelo Tungla sõnadele on ju lausa lust muusikat luua ja see pool aastat, mis möödus mitte ainult lennukalt klaveri taga, vaid ka üsna tehnilist tööd tehes ekraani ees, oli minu jaoks täis küll väljakutseid, kuid ennekõike avastamisrõõmu ja põnevust,“ on Sundja loomeprotsessiga rahul.

Filmi produtsendi Kristel Tõldsepa sõnul on muusikaline koostöö Ewertiga olnud äärmiselt meeldiv ja nauditav: „Tema kirjutatud lood on just need, mida Sipsiku film vajas – õigeid emotsioone siiralt edasi kandvad ja piisavalt sügavad, et kõnetada igas vanuses kuulajat. Maani kummarduse teeme ka Leelo Tunglale kelmikate värsside eest.“

Kuidas Ott Sepp Sipsiku  rolli sai kommenteerib armastatud näitleja nii:  „Ega seda rolli kohe pakutudki, alguses kutsuti prooviesinemisele. Kuid kui teada sain, et mind sooviti Sipsiku osa lugema, olid tunded ülevoolavad. Samas tekkis ka hirm seoses tohutu vastutuskoormaga. Ikkagi Sipsik - see ei ole ometi mingi suvaline kana kuskil välismaa animatsioonis.“ Kuidas näitleja nukule sobiva hääle leidis oli omaette protsess: „Proovisime koos režissööridega nii ja naa, aga lõpuks tundus, et Sipsiku häält ei peaks kuidagi eraldi tegema, vaid see on olnud minu sees kogu aeg olemas.“

Filmis on üks stseen, kus Sipsik ja Anu krooksuvad võidu. „Kes mind tunnevad, teavad, et krooksumine on minu jaoks sama oluline kui hingamine. Ometigi mikrofoni ees, stressisituatsioonis, ei tulnud see mul kuidagi välja, ükskõik kui kõvasti ma proovisin või kui gaasilist limonaadi jõin,“ meenutab Ott. „Õnneks, peaaegu aasta peale esimest helindamist, kutsuti tagasi väikeseid parandusi tegema ning siis ma võtsin ennast kokku ja sain Sipsiku jaoks ka mõned elegantsed krooksud lõpuks ära salvestatud,“ kirjeldab peaosatäitja häälnäitlemise töö humoorikat poolt.


Filmi sisust

Eesti lastekirjanduse üks armastatumaid kangelasi, kaltsunukk Sipsik, on saamas oma filmi, täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. See on lugu väga erilisest ja üliarmsast elusast nukust ning õe ja venna armastusest, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele.  Eno Raua ja Edgar Valteri loodud vahva raamatutegelane, kellega tänaste laste emad-isad on suureks kasvanud, sümboliseerib lapsele omast siirust, uudishimu maailma vastu, vallatut meelt, kõikevõitvat sõprust ja universaalset armastust.

Anu saab 6aastaseks ja tunneb oma elust rõõmu - tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii.

Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õdevenda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse - ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame...

Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmetesse keerulistesse olukordadesse ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega. Kuidas kõik lõppeb, selgub aga juba kinosaalis...

Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle niisiis Ott Sepp (Sipsik), Elo Mirt Oja (Anu), Hugo Malmsten (Mart), Hilje Murel (ema), Ago Anderson (isa), Helene Vannari (vanaema). Kõrvalosades teevad kaasa Eliise Mööl (Kaara), Tobias Turk (Mattias), Merle Palmiste (Kuu),  Nikolai Bentsler (taksojuht), Merle Palmiste (naine taksos), Piret Krumm (Kristel Amelia), Jan Uuspõld (rotipoiss), Piret Krumm (rotitüdruk), Hilje Murel (rotiema), Ago Anderson (rotiisa), Ralf Samuel Arulepp (väike poiss),  Elisabet Reinsalu (Siutsu), Peeter Oja (Mõmmi). Muud hääled: Trevor Tiitsar, Aina Järvine, Meelis Arulepp. Režissöörid Meelis Arulepp ja Karsten Kiilerich. Produtsendid Kristel Tõldsepp ja Anders Mastrup. Eno Raua legendaarse lasteraamatu alusel kirjutasid stsenaariumi Karsten Kiilerich ja Aina Järvine, dialoogide autor on Mihkel Raud. Heliloojad ja filmilaulude autorid on Ewert Sundja, Liina Sumera.


Muusikavideo „Sõprade laul“:
https://www.youtube.com/watch?v=tbjgZyfUgwA
Pikkus 3:23
"Sõprade laul" filmist "Sipsik", A Film Eesti/A.Film Production
Esitajad: Elo Mirt Oja, Ott Sepp
Muusika: Ewert Sundja
Sõnad: Leelo Tungal, Karsten Kiilerich
Muusikud: Tallinna Kammerorkester, Joel-Rasmus Remmel, Kristjan Kallas, Marti Tärn, Ewert Sundja, Liina Sumera
Orkestri seade: Liina Sumera
Video: René Vilbre, Kristjan Jaak Nuudi, Mikk Mäe, Helger Gustavson

Singel „Sõprade laul“:
https://www.facebook.com/VaataFilmi/videos/2600557280000017/
Pikkus 3:00


Lisainfo:

Kristel Tõldsepp
Sipsiku filmi produtsent
A Film Estonia Ltd.
+372 51 60 399
afilm@afilm.ee

Siim Rohtla
Kinolevi
+372 56 800 716
siim@vaatafilmi.ee

Liina Liisveld
Filmilevi turundus
+372 56 800 764
liina@vaatafilmi.ee

Eesti filmidest valiti New Yorgi Balti filmifestivalile Eesti vabariik 100 programmi raames valminud mängufilmid „Seltsimees laps“ (režissöör Moonika Siimets), „Võta või jäta“ (režissöör Liina Triškina-Vanhatalo) ja lühidokumentaalide kogumik „Juured“ (režissöörid Moonika Siimets, Heilika Pikkov, Aljona Suržikova, Nora Särak, Anna Hints, Kersti Uibo).

„Seltsimees laps“ lahkab tundlikult Eesti minevikku, „Võta või jäta“ puudutab tänast Eestit läbi üksikisaduse temaatika, „Juured“ koondavad kuue eri põlvkonna naisrežissööri loomingu. Kõik valitud filmid annavad mitmetahulise ülevaate siinsest filmimaastikust. Lisaks tuleb näitamisele EV100 raames valminud telesarja „Pank“ kaks esimest osa.

Balti filmifestival toimub New Yorgi Skandinaavia majas. Festivali avavad 1989. aastal valminud kroonikafilm „Balti tee“ (režissöör Ants Vill) ja Leedu režissööri Tomas Vengrise mängufilm „Motherland“. Toimub ka festivali avavastuvõtt, kus tutvustatakse külalistele filme esitlema sõitnud režissööre. Eesti filme esitlevad režissöörid Moonika Siimets ja Liina Triškina-Vanhatalo ning produtsent Paul Aguraiuja.

New Yorgi Balti filmifestivali korraldajad on Eesti ja Leedu peakonsulaadid New Yorgis, Läti konsulaat New Yorgis, Eesti Filmi Instituut, Läti rahvuslik filmikeskus, Leedu filmikeskus, Skandinaavia Maja ja Ameerika Skandinaavia fond. Festivali korraldamist toetas Eesti kultuuriministeerium Eesti Kultuur Maailmas toetusskeemist.


Festivali programm:

https://www.balticfilmfestival.com/2019-film-line-up

Lisainfo:
Eda Koppel
eda@filmi.ee

Vaatajateni jõuavad Girlin Bassovskaja animafilm „Armastusest“, Kaspar Jancise „Kosmonaut“, Anu-Laura Tuttelbergi „Talv vihmametsas“, Priit Tenderi „Orpheus“ ja Riho Undi „Tiivad“. Filmid on valminud stuudiotes Nukufilm ja Eesti Joonisfilm.

„Eesti animatsioon on nagu Kihnu seelik, Muhu suss või Setu hansa, see on lahutamatu osa meie identiteedist,“ sõnas režissöör Priit Tender.

Nukufilmi produtsent Kerdi Oengo lisas: „Mul on siiralt hea meel, et meil Eestis on tugevaid autoreid, kelle filmid leiavad tee läbi tippfestivalide laiema vaatajaskonnani kogu maailmas. Soovime edu ka neile uutele animafilmidele. Eesti vaatajad näevad filme kinodes korraldatavatel eriseanssidel ja Eesti telekanalite ning telekomide videostriimimisteenuste kaudu.“

Uued lühi-animafilmid jõuavad laiema publiku ette 13. novembri linastusel kinos Sõprus, kus publikul on võimalik kohtuda filmide autoritega.

Filmide tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.


Nukufilm „Armastusest“ Girlin Bassovskaja
Koduleht, sünopsis: http://www.nukufilm.ee/arhiiv/armastusest/
Treiler: https://vimeo.com/278919766

Joonisfilm „Kosmonaut“, rež Kaspar Jancis
Koduleht, sünopsis: https://www.joonisfilm.ee/filmid/kosmonaut
Treiler: https://vimeo.com/362018681

Nukufilm „Talv vihmametsas“, rež Anu-Laura Tuttelberg
Koduleht, sünopsis: http://www.nukufilm.ee/arhiiv/talv-vihmametsas/
Treiler: https://vimeo.com/217876423

Joonisfilm „Orpheus“, rež Priit Tender
Koduleht, sünopsis: https://www.joonisfilm.ee/filmid/orheus
Treiler: https://vimeo.com/305600915

Nukufilm „Tiivad“, rež Riho Unt
Koduleht, sünopsis: http://www.nukufilm.ee/arhiiv/tiivad/


Lisainfo:
Nukufilm
http://www.nukufilm.ee/
https://www.facebook.com/Nukufilm
Kerdi Oengo
produtsent
e-post: kerdi@nukufilm.ee
mob: 516 3833  

Eesti Joonisfilm
https://www.joonisfilm.ee/
https://www.facebook.com/Joonisfilm/
Kalev Tamm
produtsent
e-post: info@joonisfilm.ee
tel: 677 4228

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud filmikonkursi raames valminud „Põrgu Jaan“ kandideeris kevadel kuuele EFTA auhinnale ja võitis neist kaks, parima kostüümikunstniku ja parima helirežissööri kategoorias. Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Wiesbadeni filmifestivali võistlusprogrammis, hiljuti linastus film ka Soomes festivalil Armastus ja Anarhia. Eestis on „Põrgu Jaani“ võimalik vaadata Telia kodukino vahendusel.

„Põrgu Jaani“ tegevus on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest, mil rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku loo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber. Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase mehe tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?

„Põrgu Jaani“ peaosades mängivad Meelis Rämmeld, Andres Lepik, Pääru Oja, Peeter Volkonski, Adele Taska, Egon Nuter, Villu Kangur ja Anne Türnpu. Filmi stsenarist ja režissöör on Kaur Kokk, operaator on Mart Taniel, kunstnik on Matis Mäesalu ja kostüümikunstnik on Jaanus Vahtra. Filmi produtsent on Katrin Kissa ja tootjafirma Homeless Bob Production.

Filmi treiler: https://youtu.be/U-NlXG2__Qs

Lisainfo
Katrin Kissa
kissa@too.ee
5667 7855

Lisaks professionaalse žürii tunnustusele võitis film „People’s Choice“ auhinna, mis antakse välja publiku lemmikule.

„Need tunnustused on väga innustavad ning näitavad, et eestimaine autorifilm võib kõnetada rahvusvaheliselt nii kogenud vaatajat kui laiemat publikut. See, et meie film on piiride ülene on suur kompliment kogu meeskonnale!“ sõnas filmi stsenarist ja režissöör Martti Helde auhindadest kuuldes.

Tänavu kuuendat korda toimunud Riia rahvusvaheline filmifestival leidis aset 17.–27. oktoobrini. 

„Skandinaavia vaikuse“ rahvusvaheline esilinastus toimus käesoleva aasta juunis Shanghai filmifestivalil ning on suvest alates reisinud festivalidel üle maailma.

Filmi idee autor on Martti Helde ning stsenaarium on sündinud koostöös inglise stsenaristi Nathaniel Price’iga. Peaosatäitjad on Rea Lest ja Reimo Sagor, heliloojana teeb oma filmidebüüdi Mick Pedaja. Mängufilmi produtsent on Elina Litvinova ja tootja filmistuudio Three Brothers koostöös Prantsuse ja Belgia butiiklevitajatega.

Filmi operaatorid on Erik Põllumaa („Risttuules“) ja Sten-Johan Lill („Päevad, mis ajasid segadusse“), kunstnik Anneli Arusaar („Jää“), kostüümikunstnik Anna-Liisa Liiver („Risttuules“), grimmikunstnik Liisi Roht („Tõde ja õigus“), montaažirežissöör Jaak Ollino Jr. ja helirežissöör Matis Rei („Tõde ja õigus“).

TREILER


Kontakt:
Elina Litvinova
Produtsent
Elina@helde.ee
+372 5691 3377

Lisainfo:
https://rigaiff.lv/2019/en/news/riga-iff-announces-its-2019-winners/?fbclid=IwAR1LZSrw5RVtTN0YXH3dMnvbZin0BnPudpBGvPxkDnR94IBDUJI_4JA6T9k

Festival toimus 24.–27. oktoobrini 2019.a. Fredrikstadis, Norras ning tegemist on Põhjamaade juhtiva animatsioonifestivaliga. Aastate jooksul on seal võistlusprogrammis olnud ning auhindu võitnud mitmed Nukufilmi lühianimafilmid. Sel aastal oli Fredrikstadis esmakordselt ka täispikkade filmide programm, kuhu oli valitud ka „Kapten Morten lollide laeval“.
https://animationfestival.no/golden-gunnar-winners-2019/

Taichungi rahvusvaheliselt animatsioonifestivalilt Taiwanis tuli auhind Anu-Laura Tuttelbergi filmile „Talv vihmametsas“, milleks oli tunnustus väljapaistva filmi eest.
Taichungi rahvusvaheline animafestival toimus 11.–20. oktoobrini 2019.a.
https://twtiaf.com/2019/filmArti.php?cate=5&id=209

Lisaks  jõudis nädalavahetusel meieni ka „Teofrastuse“ auhind festivalilt „Zero +“, kus film pälvis lastežürii auhinna „kõige elavamate emotsioonide eest“.
Festival „Zero+“ toimus 30. septembrist kuni 6. oktoobrini Tjumenis, Venemaal.
http://zeroplusff.ru/news/1750/

„ Teofrastus“ on seni linastunud 26 festivalil nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias.
Eri festivalidelt on tänaseks koju toodud kaheksa auhinda.

Astrid Reinla raamatul põhinev film „Teofrastus“ räägib Peedu raudteejaamas elavast kassist, kes leiab endale kodu Peedul suvilas, kuid talve saabudes on sunnitud sealt koos pererahvaga linna kolima. Film jutustabki eksinud kassi seiklustest linnas ning tagasi koju jõudmisest. Film on tehtud plastiliini-realismi tehnikas ning vastandab sümboolselt minevikku ja olevikku ning toob esile erinevaid inimeste iseloomujooni nagu ükskõiksus ning üksteisest hoolimine.
Filmis on olulisel kohal Mari Jürjensi muusika ning Astrid Reinla luuletusele loodud laul.

Filmi tootja on Nukufilm ning selle valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

„Talv vihmametsas“ on Anu-Laura Tuttelbergi kolmas film režissöörina. Film on linastunud praeguseks juba 19 festivalil ning eelnevalt pälvinud juba kaks auhinda. Film on juba valitud välja ka veel seitsmele sel aastal toimuvale festivalile.

„Talv vihmametsas“ on sürrealistlik animafilm troopilises vihmametsas, kus segunevad Mehhiko loodus, keraamilised sürreaalsed olendid, eesti muusika ning troopilise vihmametsa ja põhjamaise looduse hääled. Ühes maailma varjulises nurgas asub paik, kus kõik võimatuna näivad unistused ja fantaasiad saavad teoks. Vihmametsas, keset lopsakat loodust, elavad haprad portselanloomad. Metsikutes jõgedes saavad elu veidrad valged kivised olendid, inimsõrmelistel jalgadel linnud jahivad tiivulisi kalu, lülilised ämblikud püüavad oma püünistesse miniatuurseid tantsijannasid… See on sürreaalne maailm, kus ei kehti loogika: aeg kulgeb siin kummaliselt, asukateks on ennenägematud olendid, loodus on eksootiline, samas tuttavlik, loodushelid tekitavad segase tunde – on see vihmamets või põhjamaine männimets.

Filmi tootjad on Nukufilm ja Moon Birds Studio Eestist, Art Shot Leedust ja Carabas Estudio Mehhikost ning selle valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Kerdi Oengo
produtsent
e-post: kerdi@nukufilm.ee
mob: +372 516 3833

Kuldtuvi nime kandvat 10 000 euro suurust peapreemiat, mis annab õiguse kandideerida ka Oscarile, hakkab tänasest Leipzigis püüdma 11 linateost kogu maailmast. „Ainulaadsed stiilid ja jõulised hoiakud ,” iseloomustab võistlusfilme festival ise.

Ühtlasi on „Kirjanikuga voodis” nomineeritud Kesk-Saksamaa Ringhäälingu (MDR) 3000 euro suurusele auhinnale, mille saab väljapaistvaim Ida-Euroopa dokumentaalfilm.

„Kirjanikuga voodis” portreteerib Peeter Sauterit, kelle lahutusjärgne madalseis on sünopsise järgi nullinud ka tema kirjutamise soovi. Selleks et loomingulist kriisi ületada, võtab kirjanik ette eriskummalise rännaku, mis oma avantüüridega kaugeltki igaühele võimetekohane ei ole.

„Eesti kirjanduse enfant terrible, Bukowski austaja Peeter Sauter otsib oma kriisile lahendust enese peal absurdseid eksperimente tehes. Alasti liigub ta elu poole,” reklaamib festival Eesti filmi.

63-minutilise filmi režissöör ja operaator on Manfred Vainokivi, stsenaristid Manfred Vainokivi ja Peeter Sauter, helirežissöör Horret Kuus, monteerija Kersti Miilen, online-monteerija Tanel Toomsalu ja produtsent Marju Lepp. Tootis stuudio Filmivabrik.

Eestis jõuab „Kirjanikuga voodis” ekraanile Pimedate Ööde filmifestivalil, kus see osaleb Balti võistlusprogrammis.

Leipzigi festivali kavva kandideeris 3000 filmi, millest 161 valiti ametlikku programmi ja 149 eriprogrammidesse. Lühifilmide üldprogrammis esindavad Eestit veel Eeva Mägi dokumentaalfilm „Süda Sõrve sääres” ja Chintis Lundgreni animafilm „Toomas teispool metsikute huntide orgu”. Mait Laas on kokku pannud eriprogrammi „Müstik Jakob Böhme ja animatsioon”, kus linastuvad ka Priit Pärna „Hotell E” ja Mati Küti „Substantia Stellaris”. Ühtlasi kuulub Laas lühifilmide võistlusprogrammi ja kõrvalvõistlusprogrammi „Järgmised meistrid” žüriisse.

62. Leipzigi dokumentaal- ja animafilmide festival DOK Leipzig leiab aset 28. oktoobrist 3. novembrini. Tegu on maailma ühe olulisema dokumentaal- ja animafilmide festivaliga, mille kahte peamisesse, pikkade ja lühikeste filmide võistlusprogrammi on Eesti dokumentaalfilme valitud väga harva. 2009. aastal osales Leipzigi lühifilmide võistlusprogrammis ka Vainokivi „Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan”.


Festivali kohta vaata lähemalt https://filmfinder.dok-leipzig.de/en/?&section=322.


Lisainfo:
Marju Lepp
produtsent
516 3641
marju@filmivabrik.ee

Astra festivali žürii põhjendas oma otsust nii:
„Film toob esile post-sovjetlikku tegelikkuse elemente ja loob ootamatuid paralleele igapäevaelu tahkude, tööstusmaastiku ja kohustusliku haridussüsteemi vahel, demonstreerides silmapaistvat visuaalset mõtlemist. Filmi kinematograafilise visiooni sidusus omab tugevat esteetilist mõju, luues eelkõige Vene formalistide ülistatud kummastumise efekti.
Selle eripärase perspektiivi kaudu paljastab film riigiaparaadi võime vormida uue põlvkonna vaimu, kasutades imperialistlikku suurt narratiivi, mida juhib mürgine poliitiline agenda. Kaudselt on film avaldus natsionalismi ohtliku dünaamika vastu, mis toimib kõikjal maailmas.“

Filmi produtsent Riho Västrik filmistuudiost Vesilind ei varja heameelt. „Mina olen sellesse filmi algusest peale uskunud ja rõõmustan, et ka teised on selle headusest aru saanud“, ütleb Västrik. „Juba üle viiekümne festivali on ise palunud saata film valikukomisjonile hindamiseks, järgmised teadaolevad linastused on Viinis ja Amsterdamis.“

Filmi vähemuskaastootja on Vesilinnu pikaajaline koostööpartner VFS Films Lätist. Riia festivalil toimus ühtlasi Läti rahvuslik esilinastus. Eesti vaataja saab filmi näha novembri lõpus.

Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud „Surematu“ püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Kas inimene saab üldse olla vaba totalitaarses ühiskonnas, kus keerukad ja hämarad struktuurid kontrollivad nende mõttemaailma juba varasest lapsepõlvest? Režissööri vaevu hoomatav, kuid väga nõudlik pilk paljastab „süsteemi“ toimimist kõige süütumana tunduvates situatsioonides, igapäevaelu erinevatel hetkedel.


Autor: Ksenija Ohhapkina
Produtsendid: Riho Västrik, Uldis Cekulis
Tootjad: OÜ Vesilind (Eesti), VFS Films (Läti)

Koduleht: www.immortal.ee
Instagram: immortal.documentary
FB: @immortaldoc
treiler: https://vimeo.com/369256167

 

Lisainfo:
Riho Västrik
riho.vastrik@vesilind.ee
tel. 5078067

Festivali põhivõistlusprogrammis linastub Martti Helde must-valge draama „Skandinaavia vaikus“. Dokumentaalfilmidest valiti festivalile Joosep Matjuse loodusdokumentaal „Tuulte tahutud maa“, Jaak Kilmi ja Gints Graube spioonidokumentaal „Minu spioonist isa“ ning Riho Västriku lühidokumentaal „Uued naabrid“, mis kõneleb Tapa linna omanäolisest saatusest.

Laste-ja noortefilmide programmis on Eesti kohal nelja filmiga. Mängufilmidest linastub 2018. aasta vaadatuim Eesti film – „Eia jõulud Tondikakul“. Lühifilmidest valiti laste-ja noorteprogrammi Sergei Kibuse festivalide menuk „Teofrastus“. Lisaks on noortefilmide programmis Eesti-Soome-Portugali-Itaalia koostöös valminud lühifilm „Kiltti tyttö“ ning Taani-Eesti täispikk animakomöödia „Ternet Ninja“, mis lõi Taanis kassarekordeid.

Lühifilmide võistlusprogrammis linastuvad Anu-Laura Tuttelbergi poeetiline nukufilm „Talv vihmametsas“ ning Tanno Mee romantiline komöödia „Uued algused“. „Uued algused“ jaoks on see ühtlasi maailma esilinastus.

Retrospektiivi raames tulevad näitamisele kolm Eesti filmi: Igor Jeltsovi „Kutsumata külalised“ (1959), Kalju Komissarovi „Valge laev“ (1970) ning „Hullumeelsus“ (1968), mille režissöör on Kaljo Kiisk.

Tänavused Lübecki Põhjamaade filmipäevad toimuvad 29. oktoobrist – 3. novembrini.


Festivali koduleht: https://www.nordische-filmtage.de/de/index.html


Lisainfo:
Aurelia Aasa
aurelia@filmi.ee

Vaimuka sarmiga mõtestab Marju meie kaasaega, mil inimese vajadus ja võime süveneda on taandunud teisejärguliseks. Ka ülikool, õpetatuse ja kultuuri pühakoda, on kaotamas oma vaimset mõõdet ning tähendust. Milline on haritlase koht teda mitte soosivas maailmas?
Vaatajal on võimalus saata Marjut  tema mõtteteekonnal täpse sõna ja isikliku tõe poole. Loodetavasti see kohtumine avardab, lohutab, inspireerib.

Filmi esilinastus toimub Marju Lepajõe sünniaastapäeval. Enne esilinastust antakse esmakordselt välja Marju Lepajõe nimeline stipendium.


Filmi režissöör on Vallo Toomla (mängufilm „Teesklejad“), operaator Erik Põllumaa, helirežissöörid Mart Kessel-Otsa ja Harmo Kallaste, monteerija ja produtsent Kaie-Ene Rääk ning tootja F-Seitse. Filmi tootmist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvusringhääling.


Novembris on filmi võimalik näha Tartu Elektriteatris, kinodes „Sõprus” ja „Artis” ning Thule Kinos Kuressaares, Saaremaal. Täpsem info kinode koduleheküljel.

Reklaamrulli link: https://vimeo.com/358297817


Rohkem infot:
Kaie-Ene Rääk
produtsent
56488902

“Mõte Eia jõuluseiklustest raamat kirjutada, oli tegelikult olemas ammu enne filmi, aga filmitegemise kõrvalt polnud varem mahti seda lugu paberile panna,” räägib raamatu autor Anu Aun. “Kuna nii paljud lapsed küsisid minult filmiesitlustel, kas ikka raamat ka tulemas on, siis otsustasime Sirlyga selle ammuse ühise unistuse teoks teha."

Raamat räägib 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad ootamatu pöörde, kui linnatüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega salapärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viib kokku kaks armunut ning harutab lahti pere kiivalt hoitud saladuse.

“Oma lastele õhtuti unejutte ette lugedes avastasin üsna ammu, et kaasaegses lastekirjanduses on palju fantaasia- ja detektiivilugusid, aga puudu on sellistest päris lugudest, mille tegelastega oleks lastel lihtne samastuda ning kellega lastel on sarnased probleemid. Nagu näiteks see, et vanematel pole oma laste jaoks piisavalt aega, või see, et meie metsi langetatakse peadpööritava kiirusega ning selle all ei kannata mitte ainult linnud ja loomad, vaid lõpuks ka meie ise. Just selliste probleemidega meie raamatu peategelased maadlevadki,” selgitab autor. “Tegemist on südamliku ja puudutava looga, millega tahame lastele öelda, et selleks, et muuta maailma, ei pea olema superkangelane, lahendama kuritegusid ega võitlema lohega. Iga väiksemgi heategu jätab olulise jälje.”            

Raamat ootab hooandjaid kuni 17. novembrini ning kõigile toetajatele on välja pandud hulganisti erinevaid Eia-teemalisi auhindu. Kõigi hooandjate nimed, kes toetavad raamatut enne 25. oktoobrit alates 25 eurost, saavad igaveseks talletatud raamatu esimese tiraaži tänuleheküljel.

Hooandja link: https://www.hooandja.ee/projekt/lasteraamat-eia-seiklus-tondikakul

Kontakt:
Anu Aun
Tel: +372 5204780
E-mail: anu@luxfilm.ee

Parima lastefilmi valis välja üheksast erinevast riigist pärit seitsmeteistkümnest lapsest koosnev žürii ning auhinnaks on Saksimaa teadus- ja kultuuriministeeriumi 12 500 euro suurune preemia. Auhinnaraha abil dubleeritakse film saksa keelde ning aidatakse kaasa selle kinolevile Saksamaal. Lastežürii põhjendas oma valikut järgnevalt: “See film lummas meid juba esimestest kaadritest. Lasime end kaasa haarata imelisele rännakule talvevõlumaal, kus haruldased looduskaadrid ohus olevatest lindudest ja loomadest näitasid meile, kui oluline on kaitsta loodust. Põnev lugu aitas hästi edasi anda sõnumit, kui tähtis on veeta aega oma perega, rääkida omavahel kõigist muredest ja probleemidest ning hoida kokku, sest ainult üheskoos oleme me tugevad.”

“Eia jõulud Tondikakul” filmi peaosatäitja Paula Rits pälvis žürii sõnul parima lapspeaosatäitja preemia realistliku ja veenva näitlejatöö eest. “Meil oli lihtne Eia tegelasega samastuda ning talle kaasa elada ja kaasa tunda,” lausus žürii esindaja. Nooruke näitlejanna sai auhinnaks jalgratta.

Rahvusvaheline filmikriitukute (FIPRESCI) žürii kiitis filmi suurepärast režissööri- ja operaatoritööd. Samuti tõsteti esile kaunist ja mõjusat filmimuusikat, olulist ning päevajajalist sõnumit ja Eia rollis üles astunud Paula Ritsi osatäitmist.

“Eia jõulud Tondikakul” valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Filmi peaosades astuvad üles 11-aastane Paula Rits ja 13-aastane Siim Oskar Ots. Lisaks lastele teevad filmis kaasa armastatud näitlejad Jaan Rekkor, vennad Märt ja Priit Pius, Juhan Ulfsak, Tambet Tuisk, Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Anne Reemann, Tõnu Oja, Meelis Rämmeld, Maria Annus, Robert Annus ja teised. Näitlejadebüüdi teeb ka lauljanna Liis Lemsalu.

Filmi režissöör ja stsenarist on Anu Aun, produtsendid Maie Rosmann-Lill ja Maario Masing, operaator Heiko Sikka, loodusoperaator Ants Tammik, kunstnik Matis Mäesalu, kostüümikunstnik Eve Gutmann-Valme, helilooja Sten Sheripov, helirežissöör Horret Kuus ja monteerija Margo Siimon. „Eia jõulud Tondikakul“ tootjad on Luxfilm ja Kinosaurus Film. Filmi levitab kodumaal Estonian Theatrical Distribution OÜ ehk Hea Film. Filmi valmimist toetasid EV100, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Creative Europe ja TV3

Filmi treiler: https://youtu.be/pxPlRUKYxes
„Eia jõulud Tondikakul“ koduleht: www.eiafilm.ee
„Eia“ Facebookis: www.facebook.com/eiafilm
„Eia“ Instagramis: www.instagram.com/eiafilm

 

Kontakt:
Maario Masing
produtsent
Tel: +372 55 599 899
E-mail: maario.masing@gmail.com

Filmi võttemeeskond, eesotsas režissöör Jaak Kilmi ja kunstnik Katrin Sipelgaga, sõitis Indoneesiasse juba paari nädala eest. Nüüd liitusid tegijatega ka Tõnu Kark, Saara Pius ja Pääru Oja. Filmivõtted kestavad Indoneesias oktoobri lõpuni.

“Džungliseiklusest fantaseerisin juba väikese poisina. Nüüd, mil vihmametsi ähvardab inimtegevusest tulenev oht, on mul aeg tuua fantaasiad ekraanile ja lasta lastel päästa džungel,” räägib Jaak Kilmi. “Muidugi ei pääse me võttepaigas Indoneesias üllatustest ja põnevatest väljakutsetest, alustades sekeldustest tollis kuni tavatute liiklusreeglite ja võõrapäraste menüüdeni. Indoneesias käib kõik teisiti kui koduses Eestis. Erinev on nii ilm, kultuur kui ka traditsioonid. Olen kindel, et tagasi koju jõudes on meil kõigil palju põnevaid lugusid rääkida”.

Režissöör Jaak Kilmi koguperefilmi „Jõulud džunglis“ peategelane on 10-aastane koolitüdruk Paula, kes kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Achimiga džunglist jõulušamaani otsima minna. Kumbki ei tea aga, kui peadpööritavalt ohtlikuks võib selline retk osutuda.

Filmi peaosalist, sihikindlat Paulat, kes kartmatult džunglisse jõuluimet otsima läheb, mängib Rebeka Šuksta. Paula ustava sõbra ja giidi Achimi osas on Bryden Pablo Escobar. Eesti näitlejate Saara Piusi ja Pääru Ojaga, kes kehastavad loodusaktiviste ja Tõnu Kargu džunglivana tegelaskujuga kohtuvad nad alles džunglisügavuses.

Filmi lavastaja on Jaak Kilmi, operaator Aigars Sērmukšs ja kunstnik Katrin Sipelgas (nende viimane ühistöö oli seikluskomöödia „Sangarid“).Stsenaariumi kirjutas Lote Eglīte.

Filmi tootja on Locomotive Productions ja kaastootja Stellar Film. Tootmist rahastavad Läti Riiklik Filmikeskus ja Eesti Filmi Instituut. Filmi levitab ACME Film.

„Jõulud džunglis“ esilinastub kinodes üle Eesti 4. detsembril 2020.


Jälgi džungliseiklust sotsiaalmeedias:
Facebook: facebook.com/jouluddzunglisfilm
Instagram: instagram.com/jouluddzunglisfilm


Lisainfo:
Katre Valgma
ACME Film Eesti
katre.valgma@acmefilm.ee
53 023 005

Eva Näripea sõnul tunneb Eesti publik sageli „pinevuse meistriks“ nimetatud lavastajat peamiselt tema aastail 1954–1964 valminud virtuooslike põnevike kaudu – ja trilleritel on aukoht ka selles filmivalikus. “Märksa vähem teatakse aga seda, et enne, kui Hitchock 1920. aastate keskpaiku režissööritooli hõivas, tegutses ta muuhulgas dekoratsioonikujundaja ja kunstnik-lavastajana, olles iseäranis sisse võetud Saksa ekspressionistliku filmi hallutsinatoorsetest ruumidest ja deformeerunud vormikeelest”, selgitab Näripea programmi valikut.  “Hitchcocki filmides on nii mõnedki dramaatiliste pöördepunktidega seotud kinnismotiivid just arhitektuurset laadi, nagu trepp või aken,” ütleb kuraator. Unikaalselt hitchcocklik narratiivi, sündmuste, tegelaskujude ja tegevusruumide kontrapunkt annab Näripea sõnul tõuke ka retrospektiivi filmivalikule. Üksiti toob tänavune programm esmakordselt Eesti publiku ette mõned tema siinmail vähem tuntud varased ekraaniteosed.

Kokkupuuted Saksa filmikunsti ja -tööstusega jätsid sügava jälje kogu Hitchcocki loomele, pannes ta mõistma, et pilt võib olla mõjukam kui sõna ning et ruumid kõnelevad sama paljuütlevalt kui neis liikuvad tegelased. “Õigupoolest mängis tegevuspaikade ilme ja olemus paljudel juhtudel Hitchcocki silmis kaalukat rolli juba stsenaariumi kirjutamise staadiumis ning ehitatud keskkond on tema filmides pea alati narratiiviga tugevalt läbi põimunud,”  lisab kuraator.

Retrospektiivi programm kinos Sõprus 24.10 - 30.10:
24. oktoobril kell 18.30 "Üürnik" / "The Lodger: A Story of the Londong Fog“, 1927 / 1.31
25. oktoobril kell 18.30 "Sabotaaž" / "Sabotage“, 1936 / 1.16
26. oktoobril kell 18.30 "Rebecca“, 1940 / 2.10
27. oktoobril kell 18.30 "Köis" / "Rope“, 1948 / 1.20
28. oktoobril kell 18.30 "Tagaaken" / "Rear Window“, 1954 / 1.52
29. oktoobril kell 18.30 "Loode kaudu põhja" / "North by Northwest“, 1959 / 2.16
30. oktoobril kell 18.30 "Marnie“, 1964 / 2.10

 

Retrospektiivi programm Tartu Elektriteatris 25.10 - 1.11:
25. oktoobril kell 19.00 "Üürnik: lugu Londoni udust" / "The Lodger: A Story of the Londong Fog“, 1927 / 1.31
26. oktoobril kell 19.00 "Sabotaaž" / "Sabotage“, 1936 / 1.16
27. oktoobril kell 19.00 "Rebecca“, 1940 / 2.10
29. oktoobril kell 18.00 "Köis" / "Rope“, 1948 / 1.20
30. oktoobril kell 21.30 "Tagaaken" / "Rear Window“, 1954 / 1.52
31. oktoobril kell 18.30 "Loode kaudu põhja" / "North by Northwest“, 1959 / 2.16
1. novembril kell 18.30 "Marnie“, 1964 / 2.10

Osta pilet:
Kino Sõprus: https://kinosoprus.ee/et/movie/alfred-hitchcock-pinevuse-arhitekt
Tartu Elektriteater: https://elektriteater.ee/eriprogrammid/alfred-hitchcocki-retrospektiiv/
Filmid linastuvad inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.
Jälgi retrospektiivi infot Facebookis: https://www.facebook.com/events/735493876879903/?active_tab=about

Kontakt
Dagmar Reinolt
56488651
dagmar@kinosoprus.ee
www.kinosoprus.ee

Hispaanias 24.–28. septembrini toimunud Girona filmifestivalil pälvis lastefilmide programmis linastunud „Teofrastus“ Ex Aequo auhinna.

25.–29. septembrini toimunud Ottawa rahvusvahelisel animafilmide festivalil sai „Teofrastus“ aga oma kategoorias eripreemia (Special Mention). Ottawas osales „Teofrastus“ samuti lastefilmide võistlusprogrammis. Festivalil esindas filmi režissöör Sergei Kibus. Lasteprogrammi peaauhinna võitjaks osutus aga värske osa USA legendaarsest „Looney Tunes“ sarjast. Ottawa festival on maailma üks olulisemaid ja suuremaid animafilmide festivale.

Režissöör Sergei Kibus ütleb, et nõukogudeaegsel Mustamäel eksleva oranži kassi lugu on vaatajaid liigutanud kõikjal. „Aga kõige enam on vestlustest publikuga kõlama jäänud, kuidas neile meeldib filmi eluline lõpplahendus – et õnnelik lõpp ei saabu kohe vaid üleelamistest taastumine võtab oma aja.“

Plastiliinitehnikas lühianimafilm „Teofrastus“ on valminud Nukufilmi stuudios Astrid Reinla samanimelise raamatu ainetel. Filmi režissöör on Sergei Kibus, kunstnik-lavastaja Pärtel Tall, jutustaja Aleksei Turovski, helilooja Mari Jürjens, operaator Ragnar Neljandi, animaatorid Olga Stalev ja Triin Sarapik-Kivi, helirežissöör Ekke Västrik, produtsendid Kerdi Oengo ja Andres Mänd.

Viide Ottawa festivali võitjatele:

https://www.animationfestival.ca/index.php?option=com_content&task=view&id=1011&Itemid=1100

Filmi kaadrid:

https://drive.google.com/drive/folders/1mbnWCFOBdLPGJPWmVhWhsJ4Aaq_OHEpN?usp=sharing

Lisainfo:
Režissöör Sergei Kibus
tel: 56277008
e-post: sergeikibus@gmail.com