Film räägib ühe väikse eesti pere suure loo. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, kaob Lauri jäljetult. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia. Ametiasutuste ustelt tagasisaadetud Hille palub viimase õlekõrrena Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva tundma oma venna maailma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonnalooks, mis puudutab meid kõiki.

Koos Eevaga sõitis Bogotásse ning otsinguprotsessi võttis üles kaheksa aastat Eestis elanud Kolumbia päritolu režissöör Carlos E. Lesmes. Filmistsenaristid on Carlos E. Lesmes ja Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis, produtsent Liis Nimik ning tootja Alasti Kino. Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.

„Carlos E. Lesmese dokumentaalfilm on ilus, tundlik ja kõigi osapoolte tundeid arvestav lugu. Üks selliseid lugusid, mis viib meid küll külma ja räpasesse tänavaelu universumisse, kus kõike juhivad narkootikumid, aga ei muutu samal ajal morbiidseks. Sest see film ei keskendu Lauri ja tema narkosõltuvusele vaid Eeva sisemaailmale, milles iga järgneva päevaga, mil ta mööda Bogotá tänavaid Laurit leidmata käib, kasvab kirjeldamatu kaotuse tunne.“ Mariel Bejarano Vásquez, RTVC, Kolumbia.

„Eestis on üle 8000 süstiva narkomaani ja nendel kõigil on kuskil perekond - see film on pühendatud kõigile neile pereliikmetele, kes igapäevaselt küsivad endalt - mida ma saan veel teha, et oma lähedast aidata.“ ütles filmi produtsent Liis Nimik. „Me loodame, et ka Eestis võetakse see lugu sama soojalt vastu ning tekib dialoog väga olulisel ja keerulisel teemal, mis on juba pikemat aega tagaplaanil.“

Lisaks Bogotá festivalile linastus film oktoobrikuus ka teisel olulisel Ladina-Ameerika festivalil DocsMX Mehhikos ning hetkel näidatakse seda sama festivali raames üle Mehhiko väikekinodes. Samuti nomineeriti film Institute of Documentary Film (Tšehhi) poolt Silver Eye parima filmi auhinnale ning jätkab oma festivaliteekonda juba novembris Euroopas. Eesti kinoekraanidele jõuab film veebruaris.


Filmi treiler: https://vimeo.com/414717171

Lisainfo:
Liis Nimik
Produtsent
liis@alastikino.ee
5661 6905

Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri Ärm rõõmustas, et eestimaine spioonipõnevik tõi nädalavahetusel Apollo kinod taas rahvast täis. „Suurepärane näitlejatöö, põnev ja ladus lugu, kõrged stiilipunktid – see moodustab kokku suurepärase filmielamuse. Kinod aplodeerivad sellistele kodumaistele kvaliteetfilmidele!“ lausus Ärm.

Forum Cinemas Baltikumi juht Kristjan Kongo prognoosis, et „O2“ vaatajanumber kasvab veel oluliselt järgnevate nädalate jooksul. „“O2“ on selline Eesti film, mida tuleb nautida suurel kinolinal – see on eestlaste jaoks olulisel teemal valminud kunstiliselt nauditav teos, mida võib võrrelda Tõde ja Õigusega. Kindlasti toob peagi algav koolivaheaeg „O2“ vaatama pered, kelle jaoks see on hea võimalus tutvustada lastele olulisi sündmusi Eesti ajaloos ja teha seda põnevas mängufilmi võtmes.“ Kongo sõnul on kinokavad koostatud nii, et inimestel oleks võimalik „O2“ vaatama tulla hajutatult pikema perioodi jooksul neile sobival kellaajal. „Teatrisaalid on rahvast täis ja hea Eesti film toob rahva kindlasti ka kinodesse, sest kinos käia on sama turvaline. Desinfitseerime kino ruume pärast iga seanssi ja kaasaegsed kinosaalid võimaldavad hoida distantsi,“ kinnitas Kongo.

„O2“ oli Eesti kinodes eelmise nädala vaadatuim film. Filmi avanädalavahetuse vaatajanumbrit saab võrrelda Elmo Nüganeni lavastatud ajaloolise suurteosega „1944“, mida käis kokku vaatamas üle 100 000 inimese. Tänavu sügishooajal on „O2“ esilinastuse järgse nädalavahetuse vaatajanumbrit ületanud ainult Christopher Nolani suurteos „Tenet“.

Tõsielusündmustest inspireeritud filmi „O2“ tegevus leiab aset 1939. aastal, kui Eesti oli kaotamas oma iseseisvust. Kohe-kohe on puhkemas Teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.

Lisaks Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad.

Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva „O2“ režissöör on Margus Paju („Supilinna salaselts“), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme. Filmi operaator on Meelis Veeremets, kunstnik Jaagup Roomet, kostüümikunstnik Kristina Lõuk, heliloojad Rihards Zaļupe ja Ēriks Ešenvalds, helirezhissöör Vytis Puronas ja monteerija Marion Koppel.

O2 võtteperiood vältas kaheksa kuud ja filmi valmimisel lõi kaasa üle tuhande inimese. Filmi tootsid stuudiod Nafta Films (produtsent Esko Rips ja kaasprodutsent Diana Mikita) ja Taska Film (produtsent Kristian Taska), kaastootjateks on Solar Films Soomest, Film Angels Lätist ja InScript Leedust. Projekti toetajad on Eesti Filmi Instituut, Kaitseministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Elisa, Tallink, Tradehouse, Olerex, Creative Europe Media, Viru Filmifond, Tartu Filmifond, Läti Filmi Instituut, Leedu Filmi Instituut, Soome Filmi Instituut, YLE, AkzoNobel, Baltic Workboats, D’Difference, Goldwell, Hestia Hotel Group jt. Filmi levitab Hea Film (Estonian Theatrical Distribution OÜ).


„O2“ treiler:
https://youtu.be/ylEt-EFYSmk


Lisainfo:
Esko Rips
produtsent
Nafta Films
Tel +372 525 6323
esko@nafta.ee

Meediakontakt:
Janika Ritson
Agenda PR
Tel +372 5666 1528
janika.ritson@agendapr.ee

Arvestades seda, et pressiteade on esitatud sadadele inimestele, kes on seetõttu pöördunud EFI poole selgituse saamiseks, siis peame avaldama EFI seisukoha pressiteates esitatud väidete ja faktide osas.

Pressiteates on avaldatud mitmeid fakte, mis ei ole tõesed. Samuti ei nõustu EFI pressiteates esitatud hinnangutega hindamiskomisjoni ekspertide suhtes. Kuna pressiteade on samasisuline apellatsioonkaebusega ringkonnakohtus, siis ei soovi EFI anda pressiteatele sisulist hinnangut enne kohtuotsuse tegemist.

Selgituseks märgime, et antud vaidlus on läbinud Tallinna Halduskohtu ning kohus on teinud 23.04.2020 lahendi, millega jäeti OÜ Acuba Film kaebus rahuldamata.

Toome siinjuures ära Tallinna Halduskohtu olulisemad seisukohad OÜ Acuba Film kaebuse osas.

1. Kohus saab tuvastada hindamise sisulise õigusvastasuse juhul, kui hinnang on ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Kohtule ei nähtu, et EFI oleks kaebaja projekti hinnates kaalutlusreegleid ilmselgelt rikkunud. EFI selgitused selle kohta, miks kaebaja taotlust ei rahuldatud, on piisavad, et jõuda järeldusele, et EFI-l oli oma ulatuslikust diskretsiooniruumist tulenevalt õigus selline otsus teha.
   
2. Kaebaja väited EFI 2019. aasta täispikkade filmide stsenaariumitoetuste II taotlusvooru kallutatusest on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kokkuvõttes ei ole kaebaja kohtule selgitanud, kuidas teiste taotluste rahuldamine eeltoodut arvesse võttes tema õigusi rikub.
   
3. Haldusorganil ei ole haldusmenetluses igakordselt kohustust menetlusosalist ära kuulata. Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt stsenaariumitoetuse andmise eesmärgist ja metoodikast ei ole toetuse taotluste läbivaatamisel põhjendatud taotlejat täiendavalt ära kuulata. EFI võib taotlusi lahendada, lähtudes ainult taotleja poolt esitatud teabest ning taotluses enda idee piisavalt selgelt esitamine on taotleja ülesanne. Ideede hindamisel ei kaldu hindamiskomisjon taotluses ja seletuses esitatust kõrvale. Ka puudus EFI-l vajadus lisaandmete saamiseks, kuivõrd EFI eesmärk ei ole iga taotluse puhul välja selgitada selle maksimaalset potentsiaali, et taotlust rahuldada.
   
4. EFI selgitused selle kohta, miks kaebaja taotlust ei rahuldatud, on piisavad, et jõuda järeldusele, et EFI-l oli oma ulatuslikust diskretsiooniruumist tulenevalt õigus selline otsus teha. Ka ei nähtu kohtule, et EFI ei oleks otsuse tegemisel kaebaja taotluse materjalidega tutvunud, kuna EFI on vaidlustatud otsuses välja toonud kaebaja idee puudused, mida ei oleks saanud taotluse materjalidega tutvumata teha.
   
5. Kohus leiab, et asjaolu, et hindamiskomisjoni hinnang, mis tahes-tahtmata on teataval määral subjektiivne, ei ühtinud kaebaja hinnanguga, ei tähenda, et hindamiskomisjoni liikmed ei oleks valdkonnas asjatundjad. Samuti ei ole põhjendatud nõuda, et stsenaariumitoetuste taotluste hindamiskomisjoni liikmete hulgas peaks kindlasti olema kirjanikud või stsenaristid. Kohtule ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis tekitaksid kahtluse selle kohta, et hindamiskomisjoni liikmetel oli kaebaja taotluse hindamisel huvide konflikt.
   
6. Arvestades Eesti väiksust, ei saa eeldada, et hindamiskomisjoni liige ei oleks seotud ühegi projektiga, mis EFI-lt toetust taotleb. Kohtu hinnangul on piisav, et isik ei oleks seotud ühegi projektiga, mis selles taotlusvoorus, mille hindamiskomisjoni ta kuulub, toetust taotleks.
   
7. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul alust EFI 18.11.2019 otsuse nr 19-STS-033 tühistamiseks, mistõttu jätab kohus kaebaja sellesisulise nõude rahuldamata. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb ka nõue kohustada EFI-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, rahuldamata. Nagu EFI on selgitanud, on kaebajal võimalik oma projekti 18.11.2019 otsuse põhjal täiendada ning sellega uuesti toetust taotleda.

Tänavu 22. septembril vahistasid Venemaal Krasnojarski krais korrakaitsjad Viimse Testamendi Kiriku ehk vissarionlaste juhid, kes on praegu kriminaalsüüdistuse tõttu vahi all. Need on Vissarion ise ehk Sergei Torop, kogukonna kroonik Vadim Redkin ja Vladimir Vedernikov.

Mis ja miks Siberis tegelikult toimub? Sellest kõigest kuuleb pikemalt Jaak Kilmi ja Arbo Tammiksaare dokfilmi „Kristus elab Siberis“ eriseansil, mille jooksul toimub ka otselülitus Päikeselinna Siberis. Pärast seanssi vestlevad publikuga režissöör Arbo Tammiksaar, Vissarioni võõrustaja Eestis Helle Kahro ja filmi produtsent Margus Õunapuu.

Filmist lähemalt:
Maailmast eraldatud Siberi taigas elab karismaatiline usuliider, kes nimetab ennast Kristus Vissarioniks, Jeesus Kristuse taassünniks. Tema ümber on tuhandetest järgijatest moodustunud kogukond, kuhu kuuluvad ka kellamees Dmitri ja tema naine Sveta, kes tuli paar aastat tagasi oma kolme lapsega kaugelt Peterburist taigasse elama. Sveta laste Mariami, Daniali ja Zauri pärisisa Magomed aga seda nii ei jäta. Ta võtab kätte ja kirjutab kaebekirja Venemaa presidendi administratsioonile, nõudes oma lapsi tagasi. Lumepall hakkab veerema...

Arbo Tammiksaar kolis oma perega aastaks vissarionlaste külla elama. Ta jälgis selle aasta jooksul Daniali, Mariami ja Zauri kodus ja koolis, nende suhet vanemate ja Õpetajaga, sõprade ja mängukaaslastega selles maa peale rajatud paradiisiaias keset Siberi lõputut taigat. Ühe perekonna panoraamse loo taustal tõstatub olulisi küsimusi: Kuidas on lastel kasvada tsivilisatsioonist äralõigatud religioosses kogukonnas ja kas vanematel on õigus täielikult otsustada oma laste saatuse üle?

Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Soome Filmi Sihtasutus ja MEDIA programm. Meediapartnerid YLE ja Kanal 2.


Treiler: https://www.youtube.com/watch?v=86uyrI3Nufw

Üritus Facebookis: https://fb.me/e/1GQEoSBFt


Rohkem infot:
Margus Õunapuu
Film Tower
5651654

Kokku 41 liikmesriiki hõlmav Eurimages, mis on oma 30 tegevusaasta jooksul toetanud enam kui 2000 filmi, teeb muudatusi oma juhtimises, luues Täidesaatva Komitee (Executive Committee), mis võtab vastu igapäevase asjaajamisega seotud otsuseid, ning Haldusnõukogu (Board of Management), mis vastutab fondi tegevuse põhimõtete ja reeglite lahtimõtestamise eest. Muutub ka valikuprotsess, millesse kaasatakse filmivaldkonna sõltumatuid väliseksperte, kes hakkavad hindama toetust taotlevate tööde kvaliteeti.

Reform, mille üksikasjalik rakendamine viimistletakse 2021. aastal, muudab Eurimages’i fondi tööd tõhusamaks ja läbipaistvamaks, et vastata paremini avalikust tervishoiukriisist kõvasti räsida saanud tööstusharu vajadustele.

Alates fondi loomisest 1988. aastal on Eurimages jaganud toetust 2117 kaastootmisprojektile hinnangulises kogusummas 613 miljonit eurot.

https://www.coe.int/en/web/eurimages

Kuulsa Ukrainas sündinud vene kirjaniku Nikolai Gogoli jutustuse järgi nime saanud Sorotšinski laat on suurim väljaspool Ukrainat ning suurim slaavi diasporaa üritus Eestis. Vaatamata sellele ei tea valdav enamus eestlasi sellest midagi, kuna laat on kõik 18 toimumisaastat väljaspool eesti meediapilti.

Kaamera jälgib laadaks ja missivõistluseks absurdi piiri peal toimuvaid tõsiseid ettevalmistusi ja selle toimumist. Lihakäntsakate ja müügiputkade vahel toimuv missivõistlus näitab drastiliselt kultuuride ja normide erinevusi.

"Lapsmissid" ja täiskasvanud naised esinevad oma annetega juubeldavale ja kohati ebaadekvaatsele seltskonnale. Nii mõnigi missiks pürgija ei pane pahaks näidata oma ideelennukust: üks kandidaatidest on endale pähe pannud põlevate küünaldega kandelaabri, üritades samas araabiapärast kõhutantsu teha.

Režissöör Vladimir Loginovi jutustuse sisse on jäänud kogu laadaürituse ilu ja valu, mis on tihedalt ühte põimunud Maardu, justkui teises dimensioonis elava linna ja elanikega.

Film "Prazdnik" jõuab kinolevisse 11. septembrist. Filmi näitavad kinod Sõprus, Artis, Forum Cinemas, Cinamon T1, Apollo, Lindakivi jt.

Filmi režissöör on Vladimir Loginov ("Sipelgapesa", 2015), produtsent Volia Chaikovskaya, operaator Max Golomidov.

Film osales eelmise aasta PÖFF-il ning pälvis Kultuurkapitali aastapreemia dokumentaalfilmi vallas hea sotsiaalse tunnetuse eest.


Filmi treiler: https://www.youtube.com/watch?v=4qe1PFVxln8&t=2s

Koduleht: http://voliafilms.com/filmography/post-production/prazdnik 

 

„Suvel taas hoogu saanud aktiivne ja mitmekülgne kultuurielu peab jätkuma ka sügisel. Riik toetab kultuurikorraldajaid, kelle tegevuse jätkumine võiks muidu sattuda väga suure küsimärgi alla. Nii saab Eesti kultuurielu kriisist väljuda vähemalt sama tugevana kui sinna satuti või isegi tugevamana,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Muusikavaldkonnas on muudatuste eesmärk laiendada toetuse saajate sihtrühma. Võimalus toetust taotleda antakse ka neil olulistel muusikavaldkonna organisatsioonidele, kes esimesse taotlusvooru ei kvalifitseerunud. Valitsuse otsusega kaotatakse toetussumma ülempiir. See tagab organisatsioonidele, kelle kahjud on suuremad kui 15 000 eurot, võimaluse taotleda organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks toetust kogu kahju ulatuses.

Filmivaldkonna muudatus on tehniline, sihtrühm ja toetuse saamise nõuete sisu ei muutu. Muusika- ja filmivaldkonna taotlusvooru abipaketi suurus on kokku 2 miljonit eurot.


Lisainfo
Madli-Liis Parts
Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
628 2252
madli-liis.parts@kul.ee 

Siim Rohtla
Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik
628 2238
siim.rohtla@kul.ee 

Lähtekohaks Kinoteatri algatus - kaardistada, mis juhtub teatrivõõra inimesega peale seda, kui ta aasta jooksul kõik Eesti uuslavastused ära vaatab - noppis Marta Pulk üles kaasahaarava loo noore tüdruku eneseotsingutest. Seni igasuguse teatrikogemuseta 21-aastane Alissija-Elisabet, kes varasemalt kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks, otsustas pärast filmi valmimist teatrikooli astuda. Lisaks Dokumentalistide gildile on seda kahe erilise naise, filmitegijast Marta ning peategelasest Alissija-Elisabeti dialoogi premeerinud Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapital. Samuti pälvis lugu Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhinna nominatsiooni ja on nomineeritud neljas kategoorias Eesti filmi- ja teleauhindadele.

27.-29. augustini Koolimäe loomemajas peetud Dokumentalistide gildi suvekooli keskmeks oli “teine” pilk. Dokumentaalfilmide “Palju õnne!” (2004) ja “Macbeth” (1999) loojate Urmas E. Liivi, Arbo Tammiksaare ja Andres Maimikuga oli arutelu all ajas muutunud autoripilk. Režissöör Vladimir Loginovi ja tema teoste kaudu aga siinse vene diasporaa vaade. Filmiduo Hõbe Ilus ja Mihkel Oksmann jagasid oma teise pilgu kogemist aasta jagu New Yorgis tegutsetu baasilt. Suvekoolis olid lektoritena külas ka psühholoog ja jooksukultuuri edendaja Kristjan Puusild ning psühhoterapeut ja superviisor Karin London.


Lisainfo:
Kersti Uibo
suvekooli korraldaja
552 9241

Konverentsi eesmärgiks on hoida elus traditsiooni, mil vähemalt kord aastas kutsuvad tudengid filmitegijad kokku ning mõtisklevad ja arutlevad loodu üle. Tänavuse Püha Jüri teaduskonverentsi fookuses on filmide eeltootmine.

Selleks, et film võtteplatsil õnnestuks tuleb meeletult eeltöösse panustada. Seekordne konverents keskendub eelproduktsiooni erinevatele tahkudele, alustades stsenaariumist ning lõpetades kostüümikunstiga. Arutletakse selle üle, kuidas teha oma elu võtteplatsil lihtsamaks ja vahetatakse mõtteid nii tehniliste kui ka loominguliste aspektide üle eeltootmise faasis.

Konverentsi teemad avatakse läbi nelja juhtumiuuringu ja kolme vestluspaneeli, milles osalevad eriala professionaalid. Konverentsi modereerib Andrei Liimets.

AJAKAVA:
11:00-11:40    Vestluspaneel: Eesti Filmi Instituudist taotlemise kunst  (Esinejad: EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja Stellar Filmi produtsent Evelin Penttilä)

11:40-12:20    Juhtumiuuring: Alguses oli idee: teleseriaali hooaja planeerimine (Esineja: stsenarist Lauri Lippmaa)

12:20-12:30    Kohvipaus                  

12:30-13:15    Juhtumiuuring:  99 korda mõõda, üks kord filmi: eelproduktsioon 1AD pilgu läbi (Esineja: režissööri 1. assistent Kelly Väli)

13:15-14:00    Juhtumiuuring: Näitlejaproovide ülesehitus ja meetodid filmis (Esineja: režissöör Tanel Toom)

14:00-14:15    Kohvipaus                  

14:15-15:00    Vestluspaneel: Stsenaariumist filmiks: operaatori ja režissööri koostöö enne võtteperioodi (Esinejad: režissöör Sulev Keedus, režissöör Oskar Lehemaa, operaator Erik Põllumaa)                      

15:00-15:45    Vestluspaneel: Dokumentaalfilmi eelproduktsioon  (Esinejad: dokumentalistid Marta Pulk, Margit Lillak, Aljona Suržikova, Liis Nimik)

15:45-16:30    Juhtumiuuring: Kostüümikunst - ideest võttepaigani (Esineja: kostüümikunstnik Jaanus Vahtra)

17:00 Lõpp


Konverentsile on oodatud kõik, kes tunnevad huvi Eesti filmivaldkonna käekäigu vastu.

Jüri Sillart oli Eesti filmiajaloo üks põnevamaid ja unikaalsema pildikirjaga operaatoreid, keda kõrvutati isegi selliste välismaa kuulsustega nagu Andrei Tarkovski operaator Georgi Rerberg. Sillartil oli üle 40 aasta kogemust nii operaatori kui ka režissöörina. Ta oli peaoperaator suisa 12 Tallinnfilmi mängufilmi juures, mille hulgas on näiteks „Surma hinda küsi surnutelt“ (1977), „Hukkunud Alpinisti hotell“ (1979), „Nipernaadi“ (1983) jt. Lavastada õnnestus Sillartil neli täispikka mängufilmi: „Äratus“ (1989), „Noorelt õpitud“ (1991), „Victoria“ (1994) ja „Kuldrannake“ (2006).

2004. aastast oli Sillart Tallinna Ülikooli filmi ja video õppetooli juhataja-professori ametis ning alates 2006. aastast juhtis filmikunsti bakalaureuse- ja magistriõppekavasid Balti filmi- ja meediakoolis. 1980. aastal nimetati Sillart Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks, 2001. aastal pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi. Jüri lahkus siit ilmast 10. septembril 2011. aastal.

Konverentsi üritus Facebookis https://www.facebook.com/events/766281374122070
Konverentsi ametlik leht https://www.facebook.com/PuhaJuri

Konverentsil osalemine on TASUTA.


Lisainfo:
Merili Laur / merilil@tlu.ee / 53038777
Alesja Suzdaltseva / alesjasuz@gmail.com / 58398835
Nora Aleksandra Tsahkna / nora.tsahkna@gmail.com / 5255573

Filmipäevad avab Läti kogupere animatsioon “Jakob, Mimi ja rääkivad koerad”. Läti animarežissööri Edmunds Jansoni esimene täispikk animafilm kannab meid tänavakoerte ellu. Animaseiklusele järgneb kaasaegne draama “Oleg”, mis esilinastus 2019. aastal Cannes’i filmifestivalil. Filmi keskmes on Oleg – Läti lihunik, kes lahkub oma pere juurest, et Belgias tulusamat tööd leida. Heausklik noormees satub aga vihma käest räästa alla, kui tõmmatakse illegaalsete ehitustööde skeemi.

Neljapäev, 27. august on Leedu filmide päralt. Õhtu avab “Nova Lituania” – võluva filmikeelega debüütfilm, mille keskmes on ambitsioonikas maadeuurija Feliksas Gruodis, kes arendab radikaalset utoopiaideoloogiat, et vaba Leedu kodanikke ümber asustada ning päästa nad sel moel poolakate, venelaste ja natside poolt ähvardava ohu eest. Kahjuks ei ole ta aga nii osav, et kaitsta oma peaaegu armastusevaba abielu võimuka ämma eest. Tallinna tuleb vaatajatega kohtuma ka “Nova Lituania” režissöör Karolis Kaupinis.

Filmipäevad lõpetab draama “Sasha oli siin” – südantlõhestav linalugu, mis uurib lapsendamisega seonduvaid raskusi ja usalduse olulisust ühes armastavas perekonnas.

Balti Filmipäevad toimuvad paralleelselt Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti filmidest linastuvad nii Lätis kui Leedus must-valge draama “Skandinaavia vaikus” ning teatrimaailma lahkav dokumentaal “Aasta täis draamat”. Filmipäevi korraldavad Eesti, Läti ja Leedu filmiinstituudid.

Filmipäevade kava:

KOLMAPÄEV, 26. august
19.00 “Jakob, Mimi ja rääkivad koerad”
21.00 “Oleg”

NELJAPÄEV, 27. august
19.00 “Nova Lituania”
21.00 “Sasha oli siin”

 

Lisainfo filmide kohta on leitav Artise kodulehelt ja ürituse Facebookist.

Lisainfo:
Aurelia Aasa
Festivalide levi koordinaator / turundusspetsialist
aurelia@filmi.ee
+372 556 81 287

Film hariduses peab mõistma ja tõlgendama mõistva-loova-olemusliku ehk kriitilise, loomingulise ja kultuurilise  lähenemisega seotud audiovisuaalseid infovahetuse protsesse.

Konverentsi peakorraldaja ja EFI filmikirjaoskuse projektijuht Mikk Rand põhjendab konverentsi vajalikkust nii: „„Filmikirjaoskuse“ ehk maakeeli „nägemuspädevuse“ levik kaasajal on võrreldav ajastuga, kui oli leiutatud trükipressid ja funktsionaalne kirjaoskus Euroopas kasvas plahvatuslikult. Kaasaja kirjapulk on optika kaamera või nutiseadme küljes ja paber on ekraan samas nutiseadmes või veel suurem elutoas ja kinos. Ka meie asume hetkes, kus funktsionaalne nägemuspädevus, selle kasutamine on kasvanud mõõtmatult, kuid haridusvaldkonna sihina me ju tahame rohkem! Me tahame taasloovat nägemuspädevust, seda, kus inimene oskab pildi ja heli vahendeid kasutada teadlikuks info edastamiseks ja saamiseks, enese arendamiseks, analüüsiks, sünteesiks ja emotsionaalse rahulolu saavutamiseks. Sinna on pikk tee minna. Ja ikkagi on tore olla selle tee alguses, sest avastada on palju.”

Konverentsi esimene päev on arutelud ja näited filmi kasutamisest hariduses Eestis, teistes Balti riikides  ja ka Georgias, Ukrainas ja Valgevenes. Viide projektile üldisemalt on loetav Taani Filmi Instituudi maandumislehel:
https://www.dfi.dk/en/english/children-and-youth/film-education-framework-impact-2019

Konverentsi teine päev on töötubade päralt. Oluline on pidev koostöö oma koolidega, seepärast on lisaks rahvusvahelisele filmihariduse võtmeisikutele oluline roll Eesti õpetajatel, kes tulevad kohale üle Eesti. Praktilistes töötubades on teemad kaamera ja valguse rollist audiovisuaalsetes distsipliinides, animatsioonist, filmiloost ja semantilistest märkidest ning tähendustest filmis.

Kindlasti on filmiharidusteemat arendavaks asjaoluks Eesti Filmi Instituudis Johannes Lõhmuse 2017–2019 aastatel koostatud trükisooja uurimuse „Filmihariduse lähtekoht Eestis“ esitlus ja kasutus töötubades.

Konverentsi kava on üleval Eesti Filmi Instituudi veebilehel:
http://filmi.ee/filmiparand/konverents-filmi-haridus-raamistiku-paas-mojule

Konverentsi korraldajad on Eesti Filmi Instituut ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, toetaja Briti Filmi Instituut, rahastajad Euroopa Liit – Creative Europe ja Eesti Filmi Instituut.


Lisainfo:
Mikk Rand
510 0048
mikk@filmi.ee

„Süda Sõrve sääres“ valmis „Eesti lugude“ sarjas 2019. aasta jaanuaris ning räägib poeetilise loo meestest, kellede hinged on täis ilu, tuld ja elujõudu, aga ka ääretut üksindust. Need mehed elasid Sõrve sääres Põdra külas, kus nende ainukene mängukaaslane oli ei keegi muu, kui kaval viinakurat. Villi jutustab loo sellest, kuidas viinakurat tema sõbrad trikkidega ära meelitas.

„See võit oli suur üllatus, eriti, kuna „Süda Sõrve sääres“ on mingis mõttes hästi kohalik film – filmitud Sõrve sääres, ühes külas, ühe tegelasega. Aga seda enam saime kinnitust, et südamega tehtud isiklik film on universaalne ja puudutab inimesi ka teisel pool maailma. Eeva filmid tõukuvad alati millestki väga isiklikust ja tal on imetlusväärne julgus nendele asjadele otse silma vaadata. Kavatseme Oscari-rallist täie hooga osa võtta.“ ütles filmi produtsent Liis Nimik.

„See, et juba teist aastat järjest jõuab eesti dokumentaalfilm läbi tippklassi filmifestivali võidu Oscarile kandideerima, on suur tunnustus eesti dokumentalistikale ning filmitegijatele. „Süda Sõrve sääres“ on lummav tervik režissööri isikupärasest käekirjast, ent ka suurepärasest kaameratööst ja muusikast ning läbimõeldud produktsioonist,“ tõi esile Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmide ekspert Filipp Kruusvall.

Režissöör-stsenarist Eeva Mägi lisas: „Mul on ääretult hea meel, et meie film sai sellise tunnustuse osaliseks. „Süda Sõrve sääres“ on minu jaoks väga isiklik lugu. Film avab üksilduse ja alkoholismi teemat ning räägib loo sellest, kui raske on üksi kogu seda ilu ära kanda ja et elu on tegelikult elamist väärt ka metsade vahel viinakuradi seltsis. Mitte, et alkoholism oleks ilus, vaid pigem üritan sellele raskele teemale tähelepanu tõmmata läbi poeesia ja mõistmise.“

Režissöör Eeva Mägi on sündinud 1987. aastal Kuressaares. Ta on õppinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Maastrichti Ülikoolis ja seejärel Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakoolis dokumentaalfilmirežiid. 2017. aastal osales ta Werner Herzogi töötoas Kuubal. Eeva Mägi töötab ka vandeadvokaadina ning on keskendunud autoriõiguste kaitsele. 2018. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis „Lembri Uudu”.

Melbourne'i rahvusvahelist filmifestivali peetakse üheks Austraalia tugevamaks festivaliks ja ta annab välja kolm Ameerika Filmiakadeemia auhindadele kvalifitseerivat auhinda. Sel aastal toimub festival veebi vahendusel.

Filmi tootja on Alasti Kino, peategelane Viljar Aadussoo, operaator Mattias Veermets, montaažirežissöör Jette Keedus, helirežissöör ja helilooja Tanel Kadalipp ning produtsent-toimetaja Liis Nimik. Filmi tootmist toetasid ERR, Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut ning Rahvuskultuuri Fond.


LISAINFO:
Produtsent Liis Nimik/Alasti Kino
liis@alastikino.ee
56616905

LISAMATERJALID:
Filmi treiler: https://vimeo.com/363019256
Eesti filmi andmebaasi link: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19384
Koduleht: https://nakedcinema.eu/The-Weight-of-All-the-Beauty

Tänaseks päevaks on „Sipsiku“ oma programmi valinud juba 9 anima- ja lastefilmide festivali üle maailma – Kids Kino Poolas, Hsinchu lastefilmide festival Taiwanis, Austraalia lastefilmide festival, JuniorFest Tšehhis, Cinemagic Iirimaal, Ukraina lastefilmide festival, Oulu laste- ja noortefilmide festival ning Zürichi Filmifestival.

Septembris alustab „Sipsik“ oma Taani seiklust, taanikeelse dublaažiga film esilinastub Viborgi animatsioonifestivali raames, millele järgneb kinolevi erinevates Taani linnades. Sipsikule andis hääle tuntud Taani näitleja Jesper Asholt.

Eestis saab „Sipsikut“ endiselt vaadata kõigis suuremates kinodes üle Eesti.


Lisainfo:

Kristel Tõldsepp
Sipsiku filmi produtsent
A Film Eesti OÜ
+372 51 60 399

afilm@afilm.ee

„Konverents“ vaatab tagasi terrorirünnakule, mis toimus 2002. aastal Venemaal Dubrovka teatris. Kolm päeva kestnud pantvangikriisis hukkus 170 ja sai viga üle 800 inimese. Tverdovsky uurib tragöödiat läbi naispeategelase Nataša silmade. Nataša kinnisidee on taaselustada 17 aasta tagused sündmused lootuses, et nende uuesti läbielamine annab vähestele ellujäänutele võimaluse sõlmida rahu minevikuga.

„Lisaks suurepärastele näitlejatele Olga Lapšinale ja Natalya Pavlenkovale on tegemist erakordse stsenaariumiga, kus lugeja võetakse oma haardesse juba esimestest lehekülgedest alates“, räägib filmi üks Eesti kaasprodutsentidest Ilya Medovyy. „Koostöö uuema Vene kino koolkonna nii andeka noore režissööriga on olnud Eesti talentidele väga inspireeriv kogemus ning kutse Venice Days programmi erakordne tunnustus“, lisas filmi teine Eesti-poolne kaasprodutsent Diana Mikita.

Filmi Eesti-poolne tootja on Nafta Films, kes vastutas filmi postproduktsiooni, muusika ja heli eest. Filmi helilooja on Sten Šeripov, helikujundaja Horret Kuus, kolorist Evar Anvelt ja postproduktsiooni juht Jan Viljus Tallinn Postworksist. „Konverentsi“ esitleti möödunud novembris Tallinnas, PÖFF Industry@Tallinn & Baltic Event kaastootmisturul.


Filmi peatootjad on Vega Film ja Ark Pictures.
Eesti poolt on projekti toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Venice Days: http://www.giornatedegliautori.com/index.asp?lang=eng


Lisainfo:

Diana Mikita
Nafta Filmsi produtsent
+372 5229 120
diana@nafta.ee

Aurelia Aasa
Festivalide levi koordinaator/ turundusspetsialist
aurelia@filmi.ee

Lisaks Marta Pulga dokumentaalile toob EUROPE! VOICES OF WOMEN IN FILM programm kokku veel kuue režissööri loomingu Saksamaalt, Kosovost, Hollandist, Poolast, Rootsist, Šveitsist.  Marta Pulga “Aasta täis draamat” jõuab festivali eriprogrammi läbi ka Wellingtoni kaasaegse kunsti muuseumisse.

EUROPE! VOICES OF WOMEN IN FILM programm kutsuti ellu 2016. aastal, et keskenduda värsketele Euroopa naisautoritele. Tänavused EUROPE! VOICES OF WOMEN IN FILM partnerid olid Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Kosovo, Poola, Hollandi, Rootsi ja Šveitsi filmiinstituudid.

Uus-Meremaa rahvusvaheline filmifestival: https://www.nziff.co.nz/2020/at-home-online/

Sydney filmifestival: https://www.sff.org.au


Lisainfo:
Aurelia Aasa
Festivalide levi koordinaator/turundusspetsialist
aurelia@filmi.ee