Kuigi programmi toetusmeetmed mängudele on olnud Eestile avatud üle 20 aasta, on Maru VR esimene Eesti ettevõte, kellel on õnnestunud see toetus saada. „Oleme väga uhked, et meil õnnestus see toetus just virtuaalreaalsusmängu arendamiseks saada, sest VR on mängutööstuses veel pigem varajases kasvufaasis. Arvestades programmi üleeuroopalist tihedat konkurentsi, on see suur võit Eesti VR-kogukonnale ja ka mänguarendussektorile“, ütles Maru VR-i tegevjuht Lilit Palmar.

„Bootstrap Island“ on Robinson Crusoe stiilis ellujäämismäng, kus mängija satub 17. sajandi laevahuku tagajärjel salapärasele troopilisele saarele, kus tuleb kiiresti kohaneda uute oludega, et ellu jääda. Mängija peab saarelt leidma süüa, juua ja relvastust, tõrjuma metsloomade rünnakuid ja õppima tundma põliselanike kombeid.

„Me loome selle mängu spetsiaalselt virtuaalreaalsuse jaoks ja keskendume just haaravatele interaktsioonidele ja narratiivi arendamisele. Tänu VR-tehnoloogiale saavad inimesed meie loodud maailma kogeda nii usutavalt, et võib tekkida tunne, et oled päriselt seiklusraamatu sündmustesse sattunud“, selgitas mängu loovjuht Rein Zobel.

Maru VR Productions on VR stuudio, mis on alates 2016. aastast loonud üle 35 erineva VR elamuse ja mängu. Nende loodud mängude hulka kuuluvad näiteks „Kalevipoja retk Põrgusse“, „Lend ümber Teletorni“ ja „Muusikarännak“.

Loov Euroopa MEDIA on Euroopa Komisjoni toetusprogramm, mille eesmärk on tugevdada Euroopa audiovisuaal ja uue meedia tööstust ning filmide rahvusvahelist promotsiooni ja levi. Toetatakse filmide, seriaalide, videomängude ja VR projektide arendust.

Loe rohkem Loov Euroopa mängudele suunatud toetuste ja tähtaegade kohta siit.

„Bootstrap Islandi“ kohta saab rohkem lugeda mängu kodulehelt www.BootstrapIsland.com  ja mängu Steami lehelt.

Maru VR kohta saab rohkem infot: www.maruVR.ee


Lisainfo:
Lilit Palmar / Maru VR Productions tegevjuht / Lilit.Palmar@maruVR.ee / 55522306
Rein Zobel / Maru VR Productions loovjuht / Rein.Zobel@maruVR.ee / 5043003

 

 

Portreelugude uus konkurss ootab ideid filmideks, mis peegeldavad Eesti kultuurilukku ja ühiskondlikku ruumi jälje jätnud inimesi, olgu tegemist laialt tuntud korüfeede või noorte talentidega, kelle märgilisus võib teinekord piirneda ühe kitsa valdkonnaga. Oodatud on ettepanekud spordist teaduseni, meelelahutusest kultuuri alternatiivaladeni.

Konkursile oodatakse nii klassikalise portreefilmi kui ka žanrite piire kompavaid ideid. Sama oluline nagu on portreteeritava isiksus, on ka loo jutustamise viis ja vorm. Valmivad filmid võivad peegeldada inimese elukaart nii täies pikkuses või keskenduda hoopis märgilistele peatükkidele. 2023. aastal töösse minevad linateosed peaksid valmima aasta-pooleteise jooksul.  

ETV ja ETV2 peatoimetaja Urmas Oru sõnul on portreefilm üks parimaid võimalusi Eesti kultuuriloo jäädvustamiseks: “Näeme, kuidas seni valminud portreefilmid on oma jälje jätnud publikule, kas siis liigutanud või raputanud. Ka uus konkurss annab loodetavasti tõuke filmideks, mis jäävad ajas kestma ning toimivad ka aastaid hiljem vaadates.”

Kokku jagatakse toetust neljale filmile, eelarve ühe filmi kohta on tõusnud 42 000 euroni.

Konkursil võivad kandideerida kõik Eestis asutatud juriidilised isikud, kelle põhitegevusala on filmide tootmine. Esitada tuleb järgmised dokumendid:
- peategelase valik ning põhjendus (1 lk)
- režissööri suhe portreteeritavasse (1 lk)
- filmi teema, kontseptsioon ja visuaalne nägemus (1–2 lk)
- stsenaarne plaan ehk treatment (3–5 lk)
- tootmise eelarve
- režissööri ja produtsendi CV
- projekti võimalik loominguline meeskond (operaator, monteerija, helilooja, toimetaja jne)
- peategelase või tema esindaja kirjalik nõusolek filmis osalemiseks
Konkursitöid oodatakse aadressile portreefilm@err.ee hiljemalt 31. jaanuariks 2023.

Ideid hindab ERR-i, EFI ja Kultuurkapitali esindajatest ning sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev žürii. Arvesse võetakse nii valmiva filmi ideed, sisu kui ka teostatavust. Žürii valib välja neli ideed. Portreefilmi pikkus on 55–58 minutit. Uusi filme esitletakse esmalt kinos ning seejärel jõuavad need ERR-i telekanalite ekraanile.
 
Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Varasemaid portreefilme näeb Jupiteri lehel https://jupiter.err.ee/portreefilmid  

Lisainfo:
Eesti Filmi Instituut
Filipp Kruusvall
Tel 627 6000
E-post: filipp@filmi.ee

Eesti Rahvusringhääling
Katrin Rajasaare
Tel 5076684
E-post: katrin.rajasaare@err.

Kuidas filmiteema „Märk ja meel“ kajastub, on iga autori isiklik loominguline vabadus. Hea idee esitlus mahub ühele A4 leheküljele (kuni 2500 tähemärki) ning kirjeldab filmi sisu, kasutatavaid tehnikaid, valitud filmiliiki ning muud, mida konkursil osaleja peab vajalikuks ära märkida ning mis tema töö erakordsust esile toob. Üks inimene võib esitada maksimaalselt kolm filmiideed ja need tuleb esitada üksteisest eraldi. Selleks, et tagada ideekavandi anonüümsus kuni žürii otsuse tegemiseni, ei tohi olla kirjelduses viidet filmi autorile ega tema varasematele töödele. E-kiri, millega saadetakse filmiideed kirjeldav dokument manuses, peab sisaldama autori ja teostaja nime.
Kogu reeglistik on täpsemalt kirjas EFI kodulehel: https://filmi.ee/filmid/1-minutifilm-reeglid.

Konkurss on anonüümne ehk filmiideede avamisel ei tea žürii, kes selle taga toimetama hakkab. Selle lähenemise eesmärk on võimalikult vaba ideede ja lähenemiste käsitluse võimaldamine ning võimaliku eelarvamuse vältimine. Tähtis on idee ja teostuse kirjelduse selgus. Oodatud on kõik filmiliigid ja nende lõimumised, katsetused ning eksperimendid. Sisuliselt võib idee olla isegi tulevikus plaanitava pikema filmi visuaal-stseen, kuid igal juhul on raamiks ühe minuti piir ning professionaalne teostus, mis võimaldab filmi näidata nii kinos, tele-eetris kui ka voogedastuses.

„1-minutikonkurss on varasemalt toimunud kolm korda teemadel „Digiaasta“, „Keel ja keskkond“  ja „Keha ja keel“  Loominguline tõlgendus teemale „Märk ja meel“ on vaieldamatult autoripoolne vaatenurk ümbritsevale elule, kuid jätkuvalt on hindamisel oluliseks mõõdupuuks filmi kasutamise sobivus haridussüsteemis ehk selle sidumise võimalikkus õppes ainekavaga“ kinnitab konkursi eestvedaja Mikk Rand.

Konkursile laekunud ideede seast valib Eesti Filmi Instituudi ekspertidest koosnev žürii kuni 15 filmiideed, millele on tagatud 1200 eurone toetus ja see on 20% võrra suurem, kui eelnevatel aastatel. Žürii võib valida vähema arvu võidutöid, kui ideekonkursi tingimustele vastavaid kavandeid on vähem kui 15.

Eelmistel aastatel valminud 1-minuti filmid on ka praegu vaadatavad ning vabalt edasi jagatavad sotsiaalmeediaplatvormidel, ERR-i Jupiteris ning uues filmikeskkonnas ARKAADER.ee


Lisainfo:
Mikk Rand
Filmipädevuse ekspert
mikk@filmi.ee
hel: 510 0048

“Rebimine oli sel aastal erakordselt tihe ja vaidlused vihased. Lõpuks osutus võitjaks märgiline film, mis pole pelk klantspilt, vaid ehe ja raju portree loojast, kes on oluline siin ja praegu. Tähelepanuväärne on ka tõik, et kui vahepeal võidutsesid pea kümne aasta jooksul vaid mängufilmid, siis nüüd tunnustavad filmiajakirjanikud teist aastat järjest dokumentaalfilmi,” ütles Eesti Filmiajakirjanike Ühingu esimees Andrei Liimets.

Auhinnale kandideerisid veel Ove Mustingu “Kalev”, Sander Joone “Sierra”, Jaak Kilmi “Tagurpidi torn” ja Rainer Sarneti “Vaino Vahingu päevaraamat”.

Neitsi Maali auhinnakujule lisandub 2500 euro suurune preemia Olympic Casinolt.

“Juba 20 aastat on meil olnud suur au ja rõõm toetada Neitsi Maali auhinda, olla osa Eesti inspireerivast filmimaailmast ja näha energiat, mida filmirahvas oma loomingusse paneb. Edumeelse ettevõttena soovime, et Eesti filmi tuntus kasvaks ka globaalselt ning saaks vääriliselt üha laialdasemat rahvusvahelist kõlapinda,” ütles Olympic Casino Eesti tegevdirektor Taavi Roosalu.

Aasta filmiajakirjanikuks valisid kolleegid Kaspar Viilupi. Preemiaga kaasneb Kultuurkapitali stipendium.

“Kaspar väärib tunnustamist nii muljetavaldava töö eest ERR kultuuriportaali peatoimetajana kui ka kiire arengu eest kriitikuna. Lisaks soovime välja tuua Eero Epnerit raamatu “Ulfsak” eest ja lavastaja German Golubi julgeid sõnavõtte kultuurilehes Sirp,” põhjendas Andrei Liimets.

Aasta levifilmi tunnustus läks äsja Euroopa filmiauhindadel võidutsenud Ruben Östlundi satiirile “Kurbuse kolmnurk”, mille levitajaks on alles mullu tegevust alustanud Filmstop.


Täielik nimekiri võitjatest:
Neitsi Maali: “Machina Faust” (lavastaja Kaupo Kruusiauk)
Aasta filmiajakirjanik: Kaspar Viilup
Aasta levifilm: “Kurbuse kolmnurk” (lavastaja Ruben Östlund, levitaja Filmstop)

Aasta levifilmi esikümne moodustasid: 
1. “Kurbuse kolmnurk” (lavastaja Ruben Östlund, levitaja Filmstop)
2. “Lagritsapitsa” (lavastaja Paul Thomas Anderson, levitaja Hea Film)
3. “Memoria” (lavastaja Apichatpong Weerasethakul, levitaja Best Film)
4. “Kõik kõikjal ja korraga” (lavastajad Daniel Kwan ja Daniel Scheinert, levitaja VLG Filmid)
5. “Drive My Car” (lavastaja Ryusuke Hamaguchi, levitaja A-One Films)
6. “Ei” (lavastaja Jordan Peele, levitaja Hea Film)
7. “C'mon C'mon” (lavastaja Mike Mills, levitaja A-One Films)
8.-9. “Mida me näeme, kui vaatame taevasse?” (lavastaja Alexandre Koberidze, levitaja A-One Films)
8.-9. “Murina” (lavastaja Antoneta Alamat Kusijanović, levitaja A-One Films)
10. “Iseendast kõrini” (lavastaja Kristoffer Borgli, levitaja Estinfilm)

Tänavu 30. korda välja antud Neitsi Maali on kõige pikaajalisem filmiauhind Eestis. Neitsi Maali väljaandmist toetavad Olympic Casino Eesti ja Eesti Kultuurkapital. Eesti Filmiajakirjanike Ühing tegutseb alates 1993. aastast ja on rahvusvahelise filmiajakirjanike organisatsiooni FIPRESCI liige. Varasemad võitjad leiab kodulehelt www.filmikriitik.ee.


Lisainfo:
Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
andreiliimets@gmail.com
+372 5666 5142

Eesti vanimale filmiauhinnale Neitsi Maali kandideerib viis linateost: Ove Mustingu “Kalev”, Kaupo Kruusiaugu “Machina Faust”, Sander Joone “Sierra”, Jaak Kilmi “Tagurpidi torn” ja Rainer Sarneti “Vaino Vahingu päevaraamat”.

Võitjad kuulutatakse välja tunnustusüritusel algusega kell 14 Kino Sõpruses. Neitsi Maali pronkskujule lisandub 2500 euro suurune preemia Olympic Casinolt. Aasta filmiajakirjaniku preemiaga kaasneb Eesti Kultuurkapitali stipendium.

Eesti kõige staažikamat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. Alanud aastal tähistatakse nii preemia kui Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 30. sünnipäeva.


Lisateave: 
Andrei Liimets 
Eesti Filmiajakirjanike Ühing 
+372 5666 5142

 

Neitsi Maali viis tänavust kandidaati on:

“Kalev”, lavastaja Ove Musting
“Machina Faust”, lavastaja Kaupo Kruusiauk
“Sierra”, lavastaja Sander Joon
“Tagurpidi torn”, lavastaja Jaak Kilmi
“Vaino Vahingu päevaraamat”, lavastaja Rainer Sarnet

Aasta film, aasta levifilm ja aasta filmiajakirjanik kuulutatakse välja neljapäeval, 5. jaanuaril kell 14 Kino Sõpruses.

Tule ja võtame koos lõppenud filmiaasta kokku, anname uuele hoogu ning tähistame EFÜ juubeliaasta algust.


Küsimuste korral:

Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
juhatuse esimees
+372 5666 5142

EFÜ aasta parima filmi viis tänavust kandidaati on:

“Kalev”, lavastaja Ove Musting
“Machina Faust”, lavastaja Kaupo Kruusiauk
“Sierra”, lavastaja Sander Joon
“Tagurpidi torn”, lavastaja Jaak Kilmi
“Vaino Vahingu päevaraamat”, lavastaja Rainer Sarnet

“Sel aastal filmiajakirjanikelt enim kiidusõnu pälvinud teosed esindavad Eesti filmi eripalgelisust - kahe täispika mängufilmi kõrvale on mahtunud ka kaks dokumentaalfilmi ja üks lühianimatsioon,” kirjeldas kandidaate Eesti Filmiajakirjanike Ühingu juhatuse esimees Andrei Liimets.

Neitsi Maali võitja kuulutatakse välja 5. jaanuaril koos aasta levifilmi ja aasta filmiajakirjaniku preemiatega. Neitsi Maali auhinnakujule lisandub 2500 euro suurune rahaline preemia Olympic Casinolt. 

Eesti kõige staažikamat filmiauhinda Neitsi Maalit antakse välja alates 1993. aastast. Algaval aastal tähistatakse nii preemia kui Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 30. sünnipäeva.


Lisateave:
Andrei Liimets
Eesti Filmiajakirjanike Ühing
+372 5666 5142

Andrus Kivirähki raamatute “Kaka ja kevad”, "Karneval ja kartulisalat" ja „Tont ja Facebook“ ainetel valminud täispikas animafilmis astuvad üles Kivirähki lugudest tuntud tegelased kaka, frikadellid, isa sokid, musikaalne sitikas ning paljud teised vähem ja rohkem kummalised tegelinskid. Animeeritud tegelastega kõrvu teeb filmis näitlejadebüüdi juttude autor Andrus Kivirähk.

Tänapäeva laste eluga hästi haakuv linalugu puudutab suuri aegadeüleseid teemasid nagu sõprus, armastus, igatsus, perekond ja hirm, millel on sageli suured silmad.

Mis filmis juhtuma hakkab?

Peategelane kaka sünnib ühel imelisel kevadpäeval „tänu“ hulkuvale koerale ja saab siis sõbraks varblasega, kes talle elutarkusi õpetab. Oma vastvalminud majakeses vaatab kaka varblase ja tema armastava pere toimetusi ning kakalgi tekib tunne, et tahaks omale kaaslast. Kevade tulles avastab kaka oma majakese kõrvalt kauni võilille ja alguse saab imeline armastus.

Mõnikord peab läbi rändama pika tee, et koju jõudes aru saada, mis meile tõeliselt kallis on. Nii juhtub viiuldajast sitikas Peetriga, kelle elu unistus on loomaaias suurele publikule esineda. Aga kuidas teiste seas välja paista, kui sa oled nii pisike? Suur on rõõm, kui selgub, kes on Peetri ande tõelised austajad.

Kas kardetud pahalane on ikka alati nii paha ja hirmus nagu kuulujutud räägivad? Sellest jutustab mõistulugu frikadellidest ja pelmeenidest. Omavahelistest erinevustest, eelarvamustest ja hirmudest võib sündida tonte, keda ei pruugi olemaski olla.

Kes ei teaks, et sokkidele meeldib ära kaduda! Asjalik 6-aastane Pille leiab vanemate voodi alt isa plehkupannud sokid, kuid oh üllatust, sokid on vahepeal munenud pisikese muna. Nüüd peab Pille kaitsma sokkide voodialust pesa, et robottolmuimeja Robotto, perekass Peekon ja oma sokke taga igatsev isa ei segaks armsa sokimuna haudumist.

Kummaline suvi saab olema Peetrikesel, kes läheb koos vanematega maale turismitallu suvitama. Ta sõbruneb Mirteli ja teiste kohalike lastega ning algab vahva suvevaheaeg. Kuid siis selgub, et talu perenaise kadunud vanaisa pilt Peetrikese magamistoas pole öösiti teps mitte tavaline foto. Kuidas keerulisele olukorrale lahendus leida, kui täiskasvanud sinu juttu ei usu?

Heatujufilm viies eri animatsioonitehnikas

Linaloo kangelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Heatujufilm pakub emotsioone, põnevust, mõtlemisainet ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele ning võimaluse põigata helgelt sürreaalsesse ja põnevasse maailma.

Vaatemängu silmale pakub linaloo eriline ülesehitus – näha saab animatsiooni viiel erineval kujul alates klassikalisest Disney-koolkonna animatsioonist läbi kaasaegsete digitaalsete 3D-lahenduste kuni nuku-animatsioonini, millist pole Eestis kunagi varem tehtud. Filmis teeb oma näitlejadebüüdi nii live-action kui animeeritud tegelasena ka lugude autor kirjanik Andrus Kivirähk.

Animafilmi loojateks on Eesti lastefilmide ja animatsiooni valdkonna hinnatud tegijad. „Kaka, kevad ja teised“ režissöörideks on René Vilbre („Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus“), Meelis Arulepp („Sipsik“), Oskar Lehemaa („Karv“), Mikk Mägi („Vanamehe film“) ja Heiki Ernits (Lotte filmid). Filmi produtsent on Kristel Tõldsepp. Filmile on loonud autorimuusika tunnustatud heliloojad Tõnu Raadik, Richards Zalupe, Jaanus Nõgisto, Sten-Olle Moldau ja Rasmus Lill.

Eesti vaatajate jaoks annavad peategelastele oma hääle: Mait Malmsten, Peeter Oja, Vega Freya Luus, Priit Pius, Rasmus Ermel, Jan Uuspõld, Mari-Liis Lember, Mari Jürjens ja Mikk Jürjens.

Animafilmi toodab A Film Eesti, kes on varasemalt vaatajate ette toonud animatsioonid „Sipsik“ ja „Suur maalritöö“. Kaasrahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital. Filmi levitab HeaFilm.

„Kaka, kevad ja teised“ linastub kinodes üle Eesti 10. veebruaril 2023.


Filmi treiler siin:
YouTube:  https://www.youtube.com/watch?v=u4KQ08SKJEA


Lisainfo:

Kristel Tõldsepp
Produtsent
kristel@afilm.ee
+372 5160399

Liina Liisveld
PR
+372 5159959
liina.liisveld@gmail.com

Filmiprojektid valis välja žürii, kuhu kuulusid Kersti Uibo ja Eva Kübar Eesti Dokumentalistide Gildist, Sanna Kultanen ja Maija Hirvonen Soome Dokumentalistide Gildist ning Filipp Kruusvall Eesti Filmi Instituudist.

Žürii liikme Kersti Uibo sõnul oli konkurss taaskord väga tugev ning laia temaatilise ampluaaga. „Koolitusele valitud projektid on väga erinäolised ulatudes Poola söekaevandustest Soome kodusünnitajate ja Narva tanki ausamba kaitsjateni,“ lisas Uibo.

Koolitusel osaleb seitse projekti, kolm dokumentaalfilmi Soomest ja neli Eestist. Soomest valiti välja režissööride Oliwia Tonteri, Karoliina Gröndahli ja Lauri Autere filmiprojektid, Eestist režissööride Kaupo Kruusiaugu, Joosep Matjuse, Katri Rannastu, Laura Liventaali ja Birgit Rosenbergi arendusfaasis või tootmises olevad täispikad dokumentaalfilmid.

Koolitusprogramm vältab aasta ja koosneb kolmest osast. Esimesed kaks sessiooni keskenduvad dramaturgiale, visuaalse loo jutustamisele ja montaažile. Kolmanda kohtumise fookuses on filmiprojektide turundamine ja levitamine.

Esimene „Ice and Fire Docs“ toimus 2019. aastal. Programm sündis Eesti Dokumentalistide Gildi ja Eesti Filmi Instituudi algatusel ning nüüd korraldatakse seda tihedas koostöös Soome Dokumentalistide Gildiga. Koolitusprogrammi rahastavad Eesti Filmi Instituut, Soome audiovisuaalse kultuuri edendamise keskus AVEK ja Soome Filmi Sihtasutus.


Lisainfo:

Heilika Pikkov
Ice and Fire Docs korraldaja
heilika@silmviburlane.ee 

Filipp Kruusvall
EFI dokumentaalfilmide ekspert
filipp@filmi.ee 

Film on Grand Prix’d võitnud 15. rahvusvahelisel animafilmide festivalil Animasyros Kreekas, 14. Tofusi rahvusvahelisel animafilmide festivalil Batumis, Georgias ning viimati 29. Etiuda&Anima filmifestivalil Krakowis, Poolas. Möödunud nädalavahetusel pälvis film ka Londoni rahvusvahelisel animafilmide festivalil Best of the Festival auhinna.

Lisaks sellele on film saanud ka žürii äramärkimisi ning eriauhindu – 15. rahvusvaheliselt animafilmide festivalilt Casakis Serbias, 12. Stop Trick rahvusvaheliselt festivalilt Lodzis/Maripolis Poolast/Sloveeniast, 30. Alter-Native lühifilmide festivalilt Targu-Mures’ist Rumeenias,t ning 24. Bucheoni rahvusvaheliselt animafilmide festivalilt Lõuna-Koreas, millega kaasnes ka rahaline auhind – miljon Korea woni.

Film „Koerkorter“ on inspireeritud Andres Ehini luuletusest „Olla koerkorter“. Tegemist on absurdidraamaga elu hammasrataste vahele jäänud meesbaleriinist ning tema haukuvast korterist.
Filmi autor Priit Tender on ka oma varasemate filmidega teeninud hulgaliselt heakskiitu ning auhindu.


Lisainfo:
Kerdi Oengo
produtsent/Nukufilm OÜ
kerdi@nukufilm.ee
tel. 51 63 833

EWC eesmärk on moodustada võrgustik ja oluliselt tihendada koostööd Euroopa telemaastikul.

„European Writers’ Clubi eesmärk on kogemuse jagamine, mõttevahetus ja koostöö, eesmärgiga luua homse päeva lugusid telesarjadele. Ja me oleme õnnelikud, et algatusega tuli kaasa Eesti-sugune väikeriik koos Lauri-suguse stsenaristiga ühes teiste stsenaristide ja ringhäälingute otsustajatega suurematest telesarju tootvatest riikidest nagu Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Saksamaa,” ütles European Writers’ Clubi tegevjuht ja algataja Thomas Gammeltoft, kes alates 2022. aasta maist on vastutanud projekti ellukutsumise, rahastamise ja arendamise eest. Eestist osaleb vastloodud programmis stsenarist Lauri Lippmaa.

Oktoobri lõpus leidis Kopenhaagenis aset esimene töötuba koolitusprogrammi “Boosting Ideas” (i.k. - ideedele hoogu andes) raames. Lugege EL-i stsenaristide koolitusprogrammi kohta SIIT.

European Writers’ Club on pilootprogramm, mille korraldaja on Vision Denmark (Taani) ja mida kaasrahastab Euroopa Liit, eesmärgiga luua sisu Euroopa auditooriumile laiemalt. Eesti Filmi Instituut on suurprojekti üks rahastajatest koos Vision Denmarki, Taani riikliku filmikooli, Galicia kultuuritööstuse agentuuri (AGADIC, Hispaania) ja Screen Irelandiga (Iirimaa).

„Eesti on koos teiste väikeriikidega olnud olukorras, kus telesarjad ei jõua rahvusvahelise tähelepanu alla, ja seda juba eos, stsenaariumi kirjutamise ja ka kaastootmiseni jõudmise tasandil. European Writers' Clubi loomine on väga suur ja äärmiselt oluline samm, et tekitada võimalus edasi liikumiseks ning viia kokku paljude Euroopa riikide stsenaristid ringhäälingute otsustajatega,” ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. „Ses mõttes on Eestil hea positsioon liikuda väikese „suure televisiooniriigi” Taani tuules koos Iirimaa ja Hispaaniaga, mis on EWC programmi vedurid. European Writers' Clubi raames tuleb kohe Tallinna oma kogemustest rääkima ja töötuba andma Taani üks kuulsamaid telesarjade loojaid Adam Price, kes poliitilise põneviku "Borgen" austajatele on hästi tuttav nimi.”

EWC meistriklassid „Open Clubs”

Väljaspool vaid stsenaristidele ja ringhäälingute otsustajatele suunatud töötube alustas EWC ka oma meistriklass-tüüpi vestlusringide sarjaga „Open Clubs” (i.k. - avatud klubid), mis on mõeldud Euroopa televisiooni tööstusharule laiemalt ning mille keskmes on alati stsenaristide/sarjaloojate vaatepunkt. Need kohalike tööstusharude tellitud vestlusringid viiakse läbi neljas meie füüsilises keskuses, ent mille vaatajaskonnana on silmas peetud tööstusharu kogu Euroopa ulatuses. Vestlusringid on järelvaadatavad EWC meediaplatvormil EWC.TV.

Tallinnas viib EWC sedapuhku läbi kaks „avatud klubi” vestlusringi. Kolmapäeval, 7. detsembril kell 18.30 kutsub EWC Eesti kohaliku tööstusharu huvilisi kuulama „Open Club” kolmandat vestlusringi, millest võtavad osa inglise sarjalooja ja stsenarist Tony Grisoni („Red Riding”, „Fear and Loathing in Las Vegas„) ja Hollandi produtsent Femke Wolting („Undone”, „Apollo 10 ½”) ning jututeema keskendub suhtele stsenaristide ja telesarja produtsentide vahel. Täpsem info SIIT.

Neljandas „Open Clubi” vestlusringis, mis leiab aset teisipäeval, 13. detsembril kell 17, on kohal Adam Price („Borgen”, „Ragnarok”).

Esimese „Open Clubi” vestlusringi külaline oli samuti Adam Price, kes rääkis „Borgeni” neljanda hooaja loomisest, hiljem liitus vestlusega ka sarja üks naispeategelasi Birgitte Hjort Sørensen. Seejärel rääkisid „Open Clubi” teises väljalaskes Fanny Herrero („Call My Agent”, „Drôle”) ja Ditte Hansen („Ditte & Louise”, „In The Fence”) sarja ühiselt loomise ja kooskirjutamise protsessist sarja loojate ja näitlejate vahel. Neid osi saab järelvaadata SIIT.


Täiendav teave

Thomas Gammeltoft
European Writers’ Clubi tegevjuht

Edith Sepp
Eesti Filmi Instituudi juht
+372 5388 8103
edith@filmi.ee

Les Arcs’is esitletakse filme, mis on järeltootmises ja millel on eeldused jõuda olulisemate festivalide ning müügiesindajate huviorbiiti. 

Filmi produtsendi Katrin Kissa sõnul läheb filmi lõpliku valmimiseni veel aega. „Eesti vaatajate ette loodame filmi tuua uue aasta sügisel. „Nähtamatu võitlus“ on väga originaalne ja julge film, millel on potentsiaali jõuda laiema publiku huviorbiiti mitte ainult Eestis, vaid kindlasti ka rahvusvaheliselt. Les Arcs’is esitleme katkendeid filmist ning siht on lükata juba enne filmi valmimist selle rahvusvahelisele elule hoog sisse.“

„Nähtamatu võitlus“ valmib Eesti-Kreeka-Läti-Soome ühistööna. See on kung-fu-komöödia, mille tegevus toimub 1970ndatel Nõukogude Liidus asuvas õigeusu kloostris.  Tegemist on Rainer Sarneti järgmise mängufilmiga pärast ohtrate auhindadega pärjatud „Novembrit“ (2017).

Filmi peategelane on automehaanikust huligaan Rafael, kes tahab mungaks saada  ja keda kõigi üllatuseks saadab võimsa palve jõud. Kui „Novembris“ ühendas Sarnet kristliku mütoloogia paganlikuga, siis uues filmis astub Sarnet sammu edasi, pannes omavahel kokku kloostri ja kung-fu, huumori ja pühalikkuse, müstitsismi ja popkultuuri, Black Sabbathi ja õigeusu munkade pühalaulu.

Eesti Filmi Instituudi turundusjuhi Eda Koppeli sõnul on Les Arcs Works in Progress programmi valik alati väga huvitav, julge ja kunstiliselt kõrgel tasemel. „See on justkui kvaliteedimärk sinna valitud filmidele, sest aastad on näidanud, et paljud selle programmi projektid jõuavad hiljem suurte ja oluliste festivalide programmidesse.“ Sarneti kui julge ja omanäolise autori jaoks on see väga hea stardiplatvorm, usub Koppel.

2,7 miljoni euro suuruse eelarvega film on üles võetud Eestis, Kreekas ja Lätis. Filmi peategelast kehastab Ursel Tilk. Teistes rollides astuvad üles Ester Kuntu, Kaarel Pogga, Indrek Sammul, Maria Avdjuško, Tiina Tauraite, Mari Abel, Rein Oja, Rain Simmul jt.  

Filmi rahastasid Eesti, Kreeka, Läti, Soome filmifondid ning erakapitali on filmi tootmisse usaldanud Usaldusfond Tallifornia Eestist ning Flag Jaapanist. Eestis on film rahastatud Eesti Filmi Instituudi, Eesti Kultuurkapitali ning Kultuuriministeeriumi toel. Film on saanud toetust Euroopa kaastootmisfondist Eurimages ning arendusele on oma toetuse suunanud Loov Euroopa MEDIA.

Meeskond ühendab endas kõrgelt hinnatud talente: stsenarist-režissöör Rainer Sarnet, kunstnikud Jaagup Roomet, Mārtiņš Straupe (Läti) ja Evelyna Darzenta (Kreeka), operaator Mart Taniel, kostüümikunstnikud Jaanus Vahtra ja Berta Vilispone (Läti), grimmikunstnik Anu Konze, monteerija Jussi Rautaniemi (Soome) ning helikujunduse teeb Janne Laine (Soome). Filmi rohked eriefektid luuakse Kreeka firmas Yafka.

Les Arcs kaastootmisturg toimub 10.–13. detsembrini Prantsusmaal asuvas Les Arcs’i mägikülas.


Lisainfo:
Katrin Kissa
info@too.ee

 

Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi kunstilise juhi Kaarel Kuurmaa hinnangul on säärases mahus Lõuna-Eesti kultuuri ja mõtteloo jäädvustamine esmakordne: ”Dokumentaalfilm on kunstiliigina unikaalne, sest ta ühtaegu loob ja jäädvustab reaalset elu. Kohalikud inimesed ja maastikud on siinkohal kunstnikele inspiratsiooniallikaks, millest tõukudes dokumentalistid oma töövahenditega ehk kaamerate ja mikrofonidega uuele lõuendile maalima hakkavad.”

Konkursi eesmärk on leida eri teemad ning autorid, kes avaks Tartut ja Lõuna-Eestit kunstiliselt põnevaimal moel nõnda, et lühifilmid oleks küll omaette teosed, aga samas moodustaksid ühtse kultuurilise koodiga terviku – lühidokumentaalfilmide kogumiku “Ellujäämise Kunstid”. Tootmisesse valitakse kaheksa filmiideed, neli Eesti filmiloojatelt ning neli rahvusvahelistelt režissööridelt. Selline sümbiootiline kultuuritõlgendus pakub selles kultuuris sees tegutseva inimese poolse kirjelduse ning rahvusvahelised režissöörid toovad projekti aga eemalt vaatava pilgu. Nende kaamera talletab Lõuna-Eestis toimuvaid looduslikke- ja sotsiaalkultuurilisi protsesse väljapoolt, tõstes sellega esile siitsamast kohapealt mitte nii selgelt märgatavaid kultuurimustreid, lisades neile omaenda kunstnikukäekirjaga ainuomaseid isiklikke detaile.

Eesti Filmi Instituudi eksperdi Filipp Kruusvalli sõnul: “On ainulaadne, et Ellujäämise Kunstide Dokprogramm toob Eestisse ühel ajal niivõrd palju maailmanimega filmitegijaid. Eeldatavalt saab nende Lõuna-Eestis viibimine, meistriklassid ja tehtavad filmid olema Eesti kultuuri jaoks tähendusrikas ja Eesti filmikunsti rikastav.”

Lühifilmide ideid hindab SA Tartu 2024 ja Eesti Filmi Instituudi esindajatest ning kultuurivaldkonna ekspertidest koosnev žürii, kes valib välja kuni 8 tootmisse minevat ideed. Projekti raames ühe filmi tootmiseks eraldatav toetus on kuni 34 250 eurot. Lühifilmi oodatav pikkus on 8–22 minutit ning need peavad valmima 2024. aasta veebruariks. Ideid ootame 1. detsembriks 2022. 

Ellujäämise Kunstide Dokprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. Dokprogrammi elluviijaks on MTÜ Tartu Filmiselts. Filmikonkurssi finantseerivad Sihtasutus Tartu 2024 ja Eesti Filmi Instituut.


Rohkem infot:
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm
Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi filmikonkurss 

VISUAAL

Kõneisik:
Kaarel Kuurmaa
Kunstiline juht
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 565 5357
kuurmaa.kaarel@gmail.com

Pressiteate koostaja:
Liisa Nurmela
Turundus- ja kommunikatsioonijuht
Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogramm (MTÜ Tartu Filmiselts)
+372 51974945
liisa.nurmela@gmail.com

MTÜ Eesti Filmi Andmebaas alustas tegevust detsembris 2007. Eesti rahvusfilmograafia veebis www.efis.ee avati 12.12.2012. Niisiis on põhjust tähistada nii 15. kui 10 aastapäeva. Tänaseks sisaldab andmebaas põhjalikku infot, artikleid, fotosid ja videosid 19 000 filmiteose ja üle 31 000 filmitegija kohta, lisaks ulatuslikku andmestikku meie filmikultuurist. Andmebaasi veebilehte külastab keskmiselt 400 000 inimest aastas 185 riigist. Andmestik on saanud ka teadusliku uurimise objektiks. Tähistame seda digiajastu perioodi käsitleva konverentsiga, et mõtestada kultuuriandmete rolli ja olulisust. Kõnelevad minister Tõnis Lukas, teadlased Indrek Ibrus, Maarja Ojamaa, Mila Oiva ja Elen Lotman, eksperdid Sten-Kristjan Saluveer, Eva Näripea ja Mikk Rand. Konverentsil esitleme Eesti filmikunsti kohta kogutud andmeid kajastavat raamatut „Filmistatistika vihik 1912-2022“.

Konverentsi korraldavad MTÜ Eesti Filmi Andmebaas, Eesti Filmi Instituut, TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja TLÜ Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus MEDIT.

Konverentsi kava leiab SIIT


Lisainfo:
Reet Sokmann
Eesti Filmi Andmebaasi projektijuht
+372 53059905
reet@efa.ee

Eesti filmi andmebaas veebis: http://www.efis.ee/

Auhinna andmise eesmärk on rahastada Itaalia ja Balti riikide koostöös sündivate täispikkade mängufilmide, täispikkade animafilmide ja täispikkade dokumentaalfilmide arendust. Filmi pikkus peab olema vähemalt 52 minutit. Auhinda saavad taotleda koostööfilmid, mille tootjatest vähemalt ühe registreeritud asukoht on Itaalias ja ühe registreeritud asukoht Balti riigis.