Režissöör Kaupo Kruusiaugu sõnul inspireeris teda Maria Fausti raju karakter ja sõltumatus. „Soovisin lähemalt uurida, mis on loomingulise kompromissituse ja tundliku ühiskondliku närvi hind,“ sõnas režissöör. „Kuidas isiklikust elust võrsub looming? Lisaks on filmi teemaks meestele ja naistele esitatavad erinevad standardid ja julgus käia oma teed.“

„Machina Fausti“ võtted algasid 2020. aastal. Jälgitud on kolme Maria Fausti teose sünniprotsessi: „Maarja missa”, „Organ” ja „MOnuMENT”. Filmitud on nii Taanis, kus Maria viimased 20 aastat põhiliselt on elanud, kui ka Eestis, kus ta koroonaaja tõttu pikemalt viibis.

Film jõuab kinodesse alates 20. oktoobrist. Selle tootjaks on Flo Film.
Filmi treilerit saab vaadata SIIT.
Lisatud foto Maria Faustist, autor Erik Põllumaa.

Lisainfo
Kaupo Kruusiauk
režissöör
503 1686, kaupo.kruusiauk@gmail.com

Katre Ratassepp
kommunikatsioon ja levi
509 6650, katre.ratassepp@gmail.com

Juhatuse liikme ülesanne on juhtida ja esindada sihtasutust, tagada põhikirja ja tegevuskava eesmärkide täitmine ning vastutada finantstegevuse eesmärgi- ja õiguspärasuse eest.

Ootame kandidaate kellel on:

• kõrgharidus
• vähemalt 5-aastane organisatsiooni juhtimise kogemus
• strateegia/arengukava koostamise ja täitmise kogemus
• tugev algatus-, analüüsi- ja vastutusvõime
• Eesti ja rahvusvahelise filmivaldkonna väga hea tundmine ja tulevikutrendide tajumine
• väga hea suhtlusoskus, riigikeele valdamine kõrgtasemel, väga hea inglise keele oskus

Ametikohale kandideerijal palume esitada järgmised dokumendid:

• motiveeritud avaldus
• elulugu (CV)
• kirjalik visioon Eesti filmivaldkonna arengust aastani 2028 (kuni 2 lk)
• motiveeritud ettepanek peaprodutsendi kandidaadi kohta
• kõrgharidust tõendava dokumendi koopia

Juhatuse liige asub ametisse eelduslikult 23. märtsil 2023.Volituste kestus on 5 aastat.
Allkirjastatud avaldused palume esitada hiljemalt 3. oktoobriks 2022 kella 16.00-ks
SA Eesti Filmi Instituudi nõukogule e-posti aadressil karina@filmi.ee või paberkandjal Uus 3, Tallinn 10111 (suletud ümbrikus, märgusõnaga „Juhatuse liikme konkurss“).

Hagi Šein, EFI nõukogu esimees

Eesmärk

Riigivanem August Rei Sihtasutuse ja Eesti Filmi Instituudi koostöös toimuva konkursi eesmärk on mängufilmi kaudu mõtestada ja väärtustada August Rei pärandit ja elutööd. August Rei oli üks Eesti rahvusväeosade loojaid, Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu esimees, Ajutise Valitsuse asepeaminister, Riigikogu esimees, riigivanem, välisminister, Tallinna linnavolikogu juhataja, suursaadik Moskvas ja Eesti eksiilvalitsuse pikaaegne juht, peaminister vabariigi presidendi ülesannetes – nendele tiitlitele on Eesti ajaloos väga vähestel samaväärset vastu panna. Võib öelda, et August Rei oli Eesti riigi looja ja hoidja.
Loodav stsenaarium ei pea katma kõiki loetletud August Rei rolle, vaid otsima kunstilist lahendust, mis näitab August Rei olulisust Eesti ajaloos.

Treatment

Konkursile tuleb esitada mängufilmi laiendatud esildis ehk treatment, mis on filmiloo kronoloogiline, stseen stseeni haaval esitatav narratiivne kokkuvõte loost, mis võib sisaldada minimaalsel määral ka dialoogi. Esildise pikkus on tavaliselt 10 – 15 lehekülge. Esildis on kirja pandud oleviku vormis ning keskendub sellele, mida vaatajal on võimalik ekraanil näha ja kuulda.

Zürii

Esildisi hindab žürii, mille koosseisu kuuluvad Jaak Juske, Kristian Taska ja Peep Pedmanson.
Esildiste hindamise mõõdupuuks on, kas selle alusel on võimalik kirjutada kõrgetasemeline publikut kõnetav mängufilmi stsenaarium. Esildiste hindamine toimub žürii poolt kollegiaalselt. Žürii ei pea põhjendama oma valikut ega andma tagasisidet autoritele. Žürii otsust ei saa vaidlustada.
Konkursil valitakse välja üks võiduesildis. Žürii võib jätta võitja välja kuulutamata, kui selgub, et konkursi tingimustele vastavaid esildisi ei olnud.

Auhind

Žürii valitud võiduesildise autor saab rahalise stipendiumi 4 000 eurot. Stipendium summa tuleb summa tuleb Presidendi Kultuurirahastult ja selle maksab võitjale välja Riigivanem August Rei Sihtasutus.
Esildise alusel mängufilmi stsenaariumi loomiseks sõlmib Riigivanem August Rei Sihtasutus konkursi võitjaga täiendavalt stipendiumilepingu mahuga kuni 10 000 eurot.

Korraldusinfo

Esildised tuleb saata e-kirjaga aadressile konkurss@filmi.ee hiljemalt 4. oktoobril 2022. a. Esildist sisaldav fail peab olema lisatud PDF-failiformaadis. Esildises tuleb ära märkida autori nimi.  
Konkursi tulemustest teavitatakse konkursist osavõtjaid hiljemalt 8. novembril 2022. a.

Kirjutamisel on abiks:

1) August Rei autobiograafia "Mälestusi tormiselt teelt", esmatrükk 1961 Stockholm. Kordustrükk Eesti Päevaehe Eesti Mälu sarjas 2010.a.
2) Monograafia „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat” koostanud ajaloodoktor Jüri Ant, 2012 Tallinn.

3) Jaak Lõhmuse dokumentaalfilm „August Rei”, esmaeeter ETV-s 2006; https://arhiiv.err.ee/vaata/174429

4) Hillar Palametsa „Ajalootund” Raadio 2, aastast 2006; https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-120-aastat-august-rei-sunnist-malestusi

5) Animatsioon "Riigilooja August Rei" 2021: https://jupiter.err.ee/1608469790 

Lisainfo:
Piret Tibbo-Hudgins
EFI peaprodutsent
e-post: piret@filmi.ee

Filmi aineseks on kirjanik ja psühhiaater Vaino Vahingu 1968-1984 aastatel kirjutatud päevaraamatud, mis kõnelevad kultuurielust, armuseiklustest, boheemlikest olengutest ja vaimsetest otsingutest. Ent Vahingust kui originaalsest kirjanikust hakati lugu pidama alles peale tema surma. Režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet on püüdnud lahti mõtestada Vaino Vahingu isiksust ja loojanatuuri ning teda huvitanud päriselu ja mängu suhet.

Lavastuslik dokumentaal “Vaino Vahingu päevaraamat” esilinastus 2021 aasta PÖFFil. Film valmis tootjafirmalt Klaasmeri, produtsent Marianne Kõrver, osades Von Krahli trupi näitlejad Mari Abel, Taavi Eelmaa, Erki Laur, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak ja Liina Vahtrik. 

Dokumentalistide Gildi auhind Doki Kild valitakse viimase aastaringi sees esilinastunud dokfilmide seast. Eelnevatel aastatel on kolleegipreemia pälvinud Nora Särak, Joosep Matjus, Jaanis Valk, Sandra Jõgeva, Marko Raat, Marta Pulk ja Carlos E. Lesmes.

Film kutsub vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid. Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis. Vaatajal on võimalus heita pilk ka bändibussi, proovi ja lava taha ning otsida koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab. Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat.

Rapsood oli Vana-Kreeka rändlaulik, kes esitas tuntud rahvalaule, rapsoodia on sellistest lauludest kokku pandud uus teos. Režissöör Raimo Jõerand, kes on ka ise Kukerpillide lauludega üles kasvanud, väldib filmis tavapäraseid intervjuusid ja keskendub Kukerpillide fenomeni jäädvustamisel eelkõige bändiliikmete omavahelisele kooskõlale ja nende alati tänuväärsele publikule. Kirimäel, Lindil, Urvastes, Rõngus, Türil ja mujalgi filmitud suviste esinemiste kaudu avaneb meile pilt tänasest Eestimaast, kus Kukerpillidel on endiselt täita väga oluline roll. Oma aukartust äratava viiekümne tegevusaasta ja muheda olekuga on nad legendid niigi, kuid lisaks on nad ka osa millestki märksa suuremast - rahva vaimust läbi aegade. Huvitaval kombel leiab Kukerpillide umbes 400 laulust koosnevast senisest repertuaarist ainult ühe minoorse loo. 

Režissöör Raimo Jõerand: “Mind huvitab väga Eesti asi - ajalugu, mälu, põlvkondade järjepidevus. Ja kui on olemas midagi, mida võiks nimetada Eesti asjaks, siis see on Kukerpillid.” 

Filmi stsenarist, režissöör, monteerija ja produtsent on Raimo Jõerand, peaoperaator Kullar Viimne, helirežissöör Harmo Kallaste. Filmi tootja on Axelsberg OÜ.

Filmi on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Rahvusringhääling.

Kaadrid filmist:

https://drive.google.com/drive/folders/1xmmtKUAzTkDT-PL_L9Cf1Ng02_vf6pwB?usp=sharing

Treiler:
https://www.youtube.com/watch?v=8NeN8vTrANs

Rohkem infot: 
raimo.joerand@gmail.com

 

Parimaks lühianimatsiooniks tunnistati Anna Budanova (Prantsusmaa) film “Two Sisters". Parima lühianimatsiooni preemia 3000 eurot pani välja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Žürii tähelepanu köitis filmis peituv energia, visuaalne laetus, mis väljendab tabavalt inimese tundeid ja soove, armukadedust ning viha. Film jutustab loo õdede keerulistest suhetest. Rahvusvahelisele žüriile avaldas muljet filmi koreograafiline tase, võimas animatsioon ja autori ainulaadne visuaalne stiil.

Žürii eripreemiad läksid seekord filmidele “Night” (rež. Ahmad Saleh, Saksamaa/Katar/Palestiina/Jordaania) ja “Noir Soleil” (rež. Marie Larrivé, Prantsusmaa).

Parimaks tudengi lühianimatsiooniks valiti sel aastal Yufei Liu film “How I Grew Up”  (Hiina). Tudengifilmi preemia pani välja Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond summas 500 eurot.

Jutupaunik.ee pani välja eriauhinnad parimatele dialoogi või jutustaja häälega animatsioonidele. “Jutupauniku lemmik” on “The Passerby”, autor  Hannah Letaïf (Belgia/Prantsusmaa). Eripreemiad pälvisid "Bye, Little Block", autor Éva Darabos (Ungari) ja “The Debutant”, autor Elizabeth Hobbs (Suurbritannia).

Animist Tallinn on iga-aastane rahvusvaheline animafestival, mis toob kinno parima valiku värsketest autorianimatsioonidest üle kogu maailma, rõhutab animatsiooni kui kunstiliigi väärtust, loob sidemeid teiste valdkondadega ning näitab eesti animatsiooni mitmekülgsust. Sel aastal toimus festival 17. - 20. augustini Tallinnas, lisaks võistlusprogrammidele oli kavas Öökino Sürreaalia, lasteprogramm “Krokodill, konn ja pingviin”, panoraamprogramm “Jõed”, Ukraina eriprogramm, produtsent Olivier Catherin’i animafilmid, uus Eesti animatsioon ning mitmed loengud ja vestlusringid Animisti Akadeemias.

Festivali toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Filmi Instituut, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Kino Sõprus, Eesti Kunstiakadeemia, Kinomaja, Kultuuriklubi Winkel, Postimees Grupp, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituut, Jutupaunik, Animakool, Eesti Ajaloomuuseum ja peenjoogivabrik Nudist.

Fotod festivali lõpetamisest:
https://drive.google.com/drive/folders/1byBUW0h1AcmmUx_fuIzdLTS8D5wI8lBb?usp=sharing
Kaadrid võidufilmidest:
https://drive.google.com/drive/folders/1pnVVj7zGq3QVaYQFt2ydJtmeHA1gXTYj?usp=sharing

Rohkem infot:
Mari Kivi
Festivali juht
mari@animistfestival.eu
animistfestival.eu

 

18. augustil kell 11 Eesti Kunstiakadeemias räägib produtsendi tööst etnoloog ja vabakutseline produtsent Olivier Catherin. Olivieri enda produtseeritud animafilmid on ka festivali programmis ning neid saab näha 20. augustil kell 16 kinos Sõprus. 18. augustil kell 14.30 annab Norra animaator ja Animist Tallinna 2022 žüriiliige Mats Grorud kultuuriklubis Winkel ülevaate oma uuest filmiprojektist. Grorud on parasjagu tegemas uurimistööd Nigeri jõe deltas, kogudes seal elavate inimeste elulugusid. Tema lõplikuks eesmärgiks on nende lugude baasil täispika animafilmi loomine. Matsi presentatsioonile järgneb animaatorite ja antropoloogide ümarlaud. Diskussiooni epistemoloogiast, praktikast ja esitlusest modereerib antropoloogiaprofessor Andrew Irving.

19. augustil kell 14 on Winklis võimalik kuulata sotsiaalantropoloogi Huon Wardl’it, kes uurib lähemalt, mida saab antropoloog õppida animafilmi režissöörilt ja vastupidi. 20. augustil kell 14.30, taaskord Winklis, annab kultuuriteoreetik Olga Bobrowska oma loengus “Moonutatud unenäod” ülevaate kahest raamatust, mis räägivad Ida-Euroopa animatsioonist. Teos „Obsession. Perversion. Rebellion. Twisted Dreams of Central European Animation“ koosneb artiklitest, mis keskenduvad laastavatele ja alistavatele motiividele Visegrádi riikide ja Itaalia autorifilmides. Teine teos „Propaganda, Ideology, Animation. Twisted Dreams of History“ vaatleb animatsiooni ajalugu ja tänapäevasust läbi ideoloogiliste põimumiste prisma. Olga Bobrowska on mõlema raamatu kaasautor.  Bobrowska peamised huvivaldkonnad hõlmavad endas järgmisi märksõnu: animatsioon, propaganda, ideoloogiliste doktriinide visuaaldiskursused, politiseeritud representatsiooni puudutavad probleemid, narratiiviteooriad, adaptatsioon, feminism ja sinoloogia.

Kõik loengud on tasuta!

Vaata programmi lähemalt:
https://animistfestival.eu/programm-2022/

Fotod Animist Tallinn 2021 festivalist:
https://drive.google.com/drive/folders/1bGJ9poiyJgP19JTtUG6NOTzDfS8-wiFg?usp=sharing

Lisainfo:
Mari Kivi
Festivali juht
mari@animistfestival.eu

Teate edastas:
Katrin Tegova
Festivali Animist Tallinn kommunikatsioonijuht
+37256502721
siirijaviivi@gmail.com

Foto autor: Ida Lepparu

Programmi hindavad Oscari võitnud mängufilmi „Ida“ produtsent Ewa Puszczyńska, filmivõrgustiku NISI MASA president Esra Demirkiran, Euroopa filmituru EFM direktor Dennis Ruh jt. Programmis Eastern Promises Works in Progress jagatakse välja neli auhinda, sh kaks auhinda summas 5000€. Karlovy Vary rahvusvaheline filmifestival toimub 56. korda. Sellel aastal leiab A-klassi filmifestival aset 1.-9. juulini 2022 Tšehhi samanimelises kuurortlinnas.

Tunnine dokumentaalfilm „Jäätee veerel“ peegeldab inimeste soovi olla õnnelik kiiresti muutuvas maailmas, isegi kui see maailm on purunemas nagu kevadine jää. Film vaatleb Eesti rannarahva elu jäätee veerel Kreeka rännumehe Pythease silmade läbi 23 sajandit pärast tema külaskäiku Aestide maale. 

Cinéma Vérité stiilis film on üles võetud 16mm filmilindile ja digitaalsete vahenditega. Filmivõtted toimusid Prangli saarel, Noarootsis ja Haapsalus aastatel 2015-2022. Filmi „Jäätee veerel“ tootjateks on Acuba Film Eestist ja Ketvirta Versija Leedust.

Film valmis koostöös Pariisi filmikooli La Fémis programmiga Archidoc, toetajaks Euroopa Liidu Media programm. Filmi tootmist rahastas Eesti Kultuurkapital, projekti toetasid Eesti Rahvusringhäälingu muuseum ja Rannarootsi muuseum. Filmi linastamisele paneb õla alla Eesti Maanteemuuseum. Filmi „Jäätee veerel“ kodumaine linastus on kavandatud detsembrisse 2022. Seniks külastage Rahvusringhäälingu muuseumit, Rannarootsi muuseumit ja Eesti Maanteemuuseumit!

https://www.kviff.com/en/film-professionals/book-of-projects/works-in-progress/2022

https://www.cineuropa.org/en/newsdetail/426637/?fbclid=IwAR05ny8PwTGeN5z0oIVe91lPP8R25E-MTQ3zzwcJV1Rem8E5Hzj5kLE6fbI#cm

Lisainfo:
Arko Okk
Tel.: 56646725
arko.okk@gmail.com

28. korda toimuv Põhja-Ameerika olulisim lühifilmide festival toimub sel aastal 21.-27. juunini. ShortFest on olnud hüppelauaks mitmetele Oscari ja Bafta auhindadele nomineeritud filmidele. Festivalil on 51 kureeritud programmi, milles esitletakse 300 filmi, sealhulgas on kavas 38 maailma esilinastust, 17 rahvusvahelist esilinastust, 35 Põhja-Ameerika esilinastust ja 18 USA esilinastust. ShortFestile esitati sel aastal üle 5800 lühifilmi 134 riigist.

Filmis “Kallid reisijad” on Madli Lääne ühendanud inimeste üksinduse, igatsuse, hirmud ja ihad koreograafilis-visuaalseks teoseks, omamoodi hümniks lähedusevajadusele. Kõigile tuttav olukord -  juhuslikud füüsilised kokkupuuted ühistranspordis, võõrad inimesed, võõraks jäänud inimesed, kõik omal viisil inimlikku kontakti otsimas.

Režissöör Madli Lääne: “Filmi idee sündis liinibussis, kus üks vanem proua nihutas käsipuul oma käe vastu minu kätt, ka pärast seda, kui käe eest ära tõstnud olin. Soovin filmiga edasi anda sarnast füüsilist kogemust, kus esialgu on puudutust ebamugavam vaadata-kogeda, kuid filmi lõpuks on vaatajal endal soov füüsilise läheduse järele. Olen õnnelik, et film esilinastub kinos, mitte veebis, ning populaarsel festivalil, kus filmi on võimalik kogeda koos teistega.”  

Filmi idee autor, stsenarist  ja režissöör on Madli Lääne, operaator Heiko Sikka, kunstnik Freda Purik, monteerijad Emeri Abel ja Kaupo Muuli, kostüümikunstnik Liis Plato, helilooja Patrick McGinley, helirežissöör Markus Andreas, filmile on koreograafia loonud Renate Keerd. Filmi tootja on Stellar Film ning produtsendid Johanna Maria Paulson ja Evelin Penttilä.

Filmis teevad rollid Maie Jaanikivi, Karina Želenko, Helen Sootna, Dimitry Darling, Eduard Iganus, Emily Blasen, Jaan Kuusemets, Sandra Lange ja Maarja Eliisabet Roosalu, kes oma tavaelus igapäevaselt filminäitlejatena ei tegutse.

"Selle filmi puhul kõige inspireerivam oligi castingu-protsess ja koostöö näitlejatega. Tuua neid, aga eelkõige ka ennast mugavustsoonist välja ning otsida tähendust füüsilisele lähedusele ja miks meil inimestena seda vaja on," lisab režissöör Madli Lääne.

“Kallid reisijad” on Madli Lääne kolmas film, mis linastub ShortFestil. Varasemalt on seal dokumentaalfilmide programmis võistelnud “ABC” (2012) ja linastunud “Kolm päeva augustis” (2018).

Madli Lääne on filmirežissöör, stsenarist ja monteerija. Tema viimane lühifilm ‘’Kolm päeva augustis’’ (2018) esilinastus SXSW filmifestivalil, osales 75-l rahvusvahelisel filmifestivalil ja võitis 19 auhinda. Tema lühifilm ‘’ABC’’ esilinastus Berlinale filmifestivalil aastal 2012. Madlil on filmialane magistrikraadid Texase Austini Ülikoolist (2017). Ta on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi õppejõud.

Kaadrid filmist:
https://drive.google.com/drive/folders/1MyPrHsNEYkSJRjHQvy_J5ALULTj7ujuS?usp=sharing

Festivali koduleht: https://www.psfilmfest.org/2022-shortfest

Teate edastas:
Katrin Tegova
+37256502721
siirijaviivi@gmail.com

„Euroopa päeval on kohane mõtiskleda euroopalikest väärtustest ja sellest, mis neid ohustab. Ukraina, kes oli suunanud pilgu läände, sai ida poolt noa selga ning on sõjas Venemaaga nende väärtuste pärast, mida meie oleme pikka aega iseenesest mõistetavaks pidanud. Kutsun kõiki kinno Ukraina filmitegijate kunsti nautima ning annetama muidu piletile mineva raha neile, kes seda hetkel kõige rohkem vajavad,“ ütles kultuuriminister Tiit Terik.

Enne filmi toimub arutelu vaba meedia ja vene propaganda teemadel. Räägivad meediaekspert Andres Jõesaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ja kultuuriminister Tiit Terik.

Ajakava:
17:00 Tervitusamps Ukraina köögist
17:30 Arutelu vaba meedia ja vene propaganda teemadel, külas meediaekspert Andres Jõesaar, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ja kultuuriminister Tiit Terik
18:00 Mängufilmi "Donbass" linastus (Sergei Loznitsa, 2018)

Palun anna teada oma tulekust hiljemalt pühapäevaks, 8.maiks - RSVP saad teha siin!

"Au Ukraina filmitegijatele" on hea võimalus tutvuda Ukraina filmikunstiga. Filmiprogramm on kõigile tausta, muidu piletile mineva raha kutsume annetama Ukraina heaks lehel poff.ee/au-ukrainale/.

Programmi korraldavad Kino Artis, Pimedate Ööde Filmifestival, Loov Euroopa Eesti Infopunkt, ETV, Kino Sõprus.

Programmist "Au Ukraina Filmitegijatele":

Kinos Artis
E, 09.05 KELL 17:30 - "Donbass", (Sergei Loznitsa, 2018)
K, 11.05 KELL 17:25 - "Ninasarvik" (Oleh Sentsov, 2021)
N, 12.05 KELL 20:15 - "Unustatud esivanemate varjud" (Sergei Paradžanov, 1965)
Uuri lisaks siit: https://www.kino.ee/Events/ukrainafilm

PÖFFi veebikinos
https://poff.elisastage.ee/. Programm täieneb peagi!

Kinos Sõprus
T, 10.05 - Mariupolis, (Mantas Kvedaravicius, 2016)
Vaata lisaks siit: https://kinosoprus.ee/et/film/mariupolis

ETV
L, 21.05 "Turteltuvide pesa", (Taras Tkachenko 2016)
L, 28.05 "Tšerkassõ - viimase laeva vastuhakk", (Tymur Yashchenko, 2019)
L, 04.06 "Metsikud väljad", (Jaroslav Lodõgin, 2018)

Lisainfo
Hannus Luure
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik
526 1431
hannus.luure@kul.ee

Maailma ühele vanimale ja mainekamale lühifilmifestivalile valiti tänavu Piibe Kolka film “Tütarrakk” (Cellula Filia). Oscarile kvalifitseeruv festival toimub alates aastast 1954 ning sinna kandideerib igal aastal üle 7000 filmi. Kuna pärast kahte aastat toimub festival jälle kinosaalis, ollakse sel aastal eriti keskendunud filmidele, mis laiendavad linastuse mõistet ning küsivad, kuidas võib kinokogemus olla rohkemat kui digitaalne projektsioon.  

Linastus toimub 7. mail Gloria kinos laiendfilmi programmi Conditional Cinema raames, kus Piibe Kolka astub filmiga etenduslikku dialoogi. Režissööri sõnul on tegemist isikliku ja kehalise filmiga, mille tegevus ei lõppe kaadri servadega ning mille puhul oli tähtis füüsilise kohaloluga mängida. Linastusele järgneb vestlusring kunstnikega.

Film loob läbi PXL2000 mängukaamera kaadrite ajas rändavat suhtlust autori ja tema vaarema vahel. Tulemuseks on põlvkondadevaheline ulmeline mäng, milles segunevad isiklikud lood, päritud kahtlused ja seiklusalgete otsingud.

“Tütarrakk” on osa nelja kunstnikufilmi ühendavast projektist “Ajakvartett”, mille tootja on produktsioonifirma ChronoLens ja mis on mõeldud nii kino- kui näitusekonteksti. 

“Tütarrakk” režissöör ja stsenarist on Piibe Kolka, operaator Alis Mäesalu, liikumisdramaturg Joanna Kalm, monteerijad Piibe Kolka ja Hõbe Ilus, helikujundaja Dmitry Natalevich,  peaprodutsent Len Murusalu. 

International Short Film Festival Oberhausen toimub 30.04 - 09.05.2022. Festivali kodulehekülg: https://www.kurzfilmtage.de 

Filmi valmimist on rahastanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. 

Lisainfo:
Len Murusalu
len@chronolens.com
+372 5197 9287

Piibe Kolka
piibe.kolka@gmail.com 
+372 5609 3034

 

Dokumentaallugude sari “Eesti lood” ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis peegeldavad Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse ning kajastavad eestimaalaste tegemisi meil ja mujal. “Eesti lood” on erinäoline ajastu kroonika ja käesoleva konkursiga otsitakse lugusid sarja 21. hooajaks, mis vaatajate ette jõuab 2024. aasta alguses.

Konkursile on oodatud filmiprojektid, mis on selge narratiivi, eristuvate karakterite ja tugeva režiikontseptsiooniga. Esitatud projektide seast valitakse välja teise vooru pääsevad ideed, mille autoritel on võimalik arendada kolme kuu vältel filmi vormi ja jutustamise viisi. Sügisel valitakse nende seast filmiprojektid, mille tootmine algab 2022. aasta lõpus. Filmide planeeritud pikkuseks on 28 minutit.

Ideekonkursil osalemiseks peab esitama kavandi, mis võtab ühel A4-lehel kokku režissööri idee, peategelas(t)e tutvustuse ning teemavaliku põhjenduse. Konkursile esitatud dokumentides peavad olema lisatud režissööri ja produtsendi nimed ning filmi tootjafirma. Konkursitöid oodatakse e-posti aadressile eestilood@err.ee hiljemalt 29. maiks 2022.

"Eesti lood" esimesed filmid valmisid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

"Eesti lood" varasemaid filme näeb ERR-i veebikanalis Jupiter.err.ee: https://jupiter.err.ee/1038302/eesti-lood

Epitaaf on eksperimentaalne lühifilm, kus femitsiidi mõrva loo jutustamiseks kasutatakse eranditult ainult liikumatuid pilte. Piltidega katsetamise idee tuli hiljutisest kunstilisest koostööst Silvia Lorenzi ja operaator Peter Kollanyi vahel. Epitaaf on ka esimene film, mis on täielikult üles võetud Lomography filmilindile.

„Epitaaf“ režissöör ja stsenarist on Silvia Lorenzi, operaator ja stsenarist Peter Kollanyi, montaažirežissöör Jette Keedus, kunstnik Freda Purik, helirežissöör Markus Andreas, helilooja Alessandro Malcangi, produtsent Olari Oja (Parrot and Stick). Filmi peaosades on Elena Stefanuto ja Rene Reinumägi.

Busan International Short Film Festival toimub 27.04 - 02.05. Festivali kodulehekülg: http://www.bisff.org/eng/

Filmi valmimist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:
Olari Oja
olari@parrotandstick.com
+372 5866 5583

Silvia Lorenzi
„Epitaaf” režissöör
+372 5884 5015

Toetati 5 filmi tootmist ja 4 filmi arendust. Kui numbrite taga arve näha, tuleb nentida, et elukalliduse pidevast suurenemisest hoolimata riiklikud filmitoetuste summad samas tempos ei kasva. Mullusega võrreldes on toimunud hoopis kahanemine. See seab nii stuudiod kui tegijad tõsiste valikute ette ning mõjutab ka EFI rahastusotsuseid. Õnneks leidub meil loojaid, kes kõigest hoolimata jätkavad Eesti rahvusliku animatsiooni traditsioone, kogu tema mitmekülgsuses.

Seegi kord oli taotluste hulgas nii joonis- kui nukufilmi, nii käsitööd kui arvutiloomingut, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud filme. Nagu eesti animakultuurile omane, ühendas enamikku neist inimeseks olemise ja elus oma koha mõtestamise temaatika.

Suurimad toetussummad läksid kahele tehniliselt kõige nõudlikumale filmile, kus lisaks mitmekihilisele sisule jõuab ekraanile ka erinevate tehnikate segunemisest sündiv põnev visuaalia. Need on “Väike Teine” (Nukufilm) ja “Schrödinger” (Rebel Frame), vastavalt 160 000 ja 165 000 eurot. 12-minutilise “Väikse Teise” lavastaja on Andres Tenusaar ja filmi kangelasteks müstilised kaksikud, kelle puhul on selge, et pärast nende ilmaletulekut pole miski enam endine. 18-minutilise “Schrödingeri” lavastaja on Sergei Kibus, kelle eelmine film “Teofrastus” osutus väga populaarseks. Taas seikleb inimeste maailmas üks kass, kuid sisu on seekord kraadi võrra keerulisem. Mõlemad filmid valmivad 2024. aasta alguseks.

40 000 euroga toetati teistki “kassifilmi”, nimelt 10-minutilist “Miisufy’d”, millel lavastaja on Liisi Grünberg ja tootja AAA Creative. Nimikangelane on digi-kiisu, kes mobiili-äpis elades on loodud rahuldama üksikute inimeste hoolitsusinstinkte. Kuni ühel päeval juhtub see, mis juhtuma ei peaks. Popkultuurilise pildikeele ja kaasaegse problemaatikaga filmile või ennustada edukat festivalitulevikku. Film valmib järgmise aasta suvel.

A Film Eestil on jätkuvalt käsil tervikliku lühifilmiseansi tootmine, kus eri autorite eriilmelisi filme seob ühine algmaterjal – Andrus Kivirähki lastelood. Seekordses voorus sai 75 000 eurose tootmistoetuse selle kasseti viimane lugu, Heiki Ernitsa lavastatav “Frikadellid ja pelmeenid”. Joonistaja-käega Ernits on seekord avastamas ka enese jaoks uut ja põnevat maailma – 3D-arvutianimatsiooni. A Filmi kogupereseanss peaks prognooside kohaselt kinodesse jõudma juba tuleva aasta alguses.

Kristjan Holmi “Homo Scalpens” on 3-minutiline etüüd, kus poeetilise hübriidi moodustavad sügelemine, sõrmed, muusika ja häbi. Filmi toodab Karabana, EFI toetab 18 500 euroga. Film saab valmis aasta lõpuks.

Tasub märkida, et kõiki toetust saanud filme iseloomustas põhjalik eeltöö ja professionaalne ettevalmistus nii stsenaariumi kui kujunduse osas.

Lisaks tootmistoetustele eraldas seekordne ekspertkomisjon ka 58 000 euro eest arendustoetused neljale projektile, mida hakatakse arendama Eesti Joonisfilmis, Nukufilmis, BOP Animationis ja Rao Heidmetsa Filmistuudios. Võib prognoosida, et tootmisvooru jõuab enamus neist juba tänavu sügisel.

EFI tänavune animafilmide arendus- ja tootmisrahastus on kokku 1 065 000 eurot.

Lisateave:
Peep Pedmanson
EFI animafilmide ekspert
peep@filmi.ee