21.01.2019

EFI: Eesti filmil oli suurepärane aasta, kuid mis saab pärast juubeliaastat

Eesti filmid kogusid eelmisel aastal ligi 650 000 vaatajat. Neist enam kui pooled, 352 000 inimest, käisid vaatamas EV100 filmiprogrammi linateoseid. Tootmisvõimekuse ja mitmekesisuse säilimiseks vajab aga valdkond piisavalt vahendeid.Eelmisel aastal linastus kinodes kuus EV100 programmi filmi: “Seltsimees laps”, “Võta või jäta”, “Põrgu Jaan”, “Eia jõulud Tondikakul”, “Tuulte tahutud maa” ja “Juured”. Lisaks kodusele menule võitsid filmid olulisi auhindu rahvusvahelistel filmifestivalidel.

Eesti inimesed on aktiivsed kinoskäijad. Kui 2017. aastal oli meie keskmine kinokülastuste arv elaniku kohta 2,67, siis 2018. aastal tõusis arv 2,75 külastuseni. Kokku käis 2018. aastal Eestis kinos 3,63 miljonit vaatajat, kes tõid piletitulu 20,6 miljonit eurot. Eesti filmide arvele jääb sellest üle 3,3 miljoni euro. Kodumaiste filmide turuosa moodustab vaatajate üldarvust 17,85 protsenti ning piletitulust 16,26 protsenti.

“Meie filmi maine paranes eelmisel aastal hüppeliselt ja esile kerkis filmidega edastatud sõnum – Eesti on riik, mis hindab oma kultuuri ja keelt kõrgelt,” ütles EFI juht Edith Sepp. “Eesti film on täna menukas eelkõige seetõttu, et meie filmitegija oskab vaatajat kõnetada. Tegijale peab aga selleks looma võimalused ja andma vahendid. Miks? Sest filmid peegeldavad otseselt meie väärtusi – jutustavad meie lugusid, räägivad meie identiteedist.”

EV100 programmi kaudu investeeriti Eesti filmi aastatel 2014 – 2018 üle 9 miljoni euro lisaraha, mille abil toodetud filmidest jõudis enamik kinoekraanidele 2018. aastal.  Positiivne läbimurre on ka konkurentsi tekkimine Eesti levitajate vahel uute kodumaiste filmide leviõiguste üle. Sellega on hakanud meie filmidele tekkima normaalne elukaar kohalikul turul.

“Erakordsed vaatajanumbrid loovad Eesti filmist ilusa pildi,” jätkas Sepp. “Küsimus on aga selles, kuidas saavutatud edu hoida ja kasvatada. Kindlasti ei ole võimalik olukorda lahendada üheaastaste plaanidega, sest ühe filmi valmimisele kulub kolm kuni viis aastat. Seda tõestas ilmekalt EV100 filmiprogramm. Asi ei olnud pelgalt suuremas rahastuses, vaid põhjalikus ettevalmistuses – pikaajalises töös stsenaariumitega, aktiivses koostöös produtsentidega. Edukuse esmane eeldus on tegijate kindlustunne. Just selle tulemusena sündisid filmid, mida publik armastab, mäletab ja vaatab ka pärast Eesti Vabariik 100 möödumist.”

“Peale eriti edukat EV100 investeeringut filmi ja nähes selle häid tulemusi, on Eestil tekkinud suurepärane võimalus jõuliselt panustada filmitööstuse arengusse, hoides samaaegselt fookuses Eesti keelt ja kultuuri,” sõnas Sepp.


Kontakt:
Eda Koppel
Eesti Filmi Instituut

Kalender

Uudised

Eesti filmitööstus otsib kevadseminaril võimalusi ellujäämiseks

Täna koguneb kogu eesti filmivaldkond kinos Sõprus kevadseminarile, et arutada filmitööstuse hetkeseisu ning tuleviku väljavaateid. Eesti Filmitööstuse Klastri ja Eesti Kinoliidu korraldatud seminar „Eesti filmitootmine – projektipõhine eluviis või jätkusuutlik ettevõtlus“ on esimene sellelaadne, puudutades tervet filmisektorit. Seminari 250 osavõtja seas on filmiettevõtjad ning loomingulised ja tehnilised töötajad.
Loe lisa